Back to stories list

Molemo o bua le dijalo Ukhalai Ukhuluma Nezitshalo Upalesa Uthanda Izityalo Khalai talks to plants

Written by Ursula Nafula

Illustrated by Jesse Pietersen

Translated by Lorato Trok

Language Tswana

Level Level 2

Narrate full story The audio for this story is currently not available.


This is Khalai. O ke Molemo. O dingwaga di le supa. O molemo go tshwana le leina la gagwe.

UKhalai lona. Uneminyaka eyisikhombisa. Igama lakhe lichaza ‘olungile’ ngolimi lwakubo, isi Lubukusu.

Lo nguPalesa. Uneminyaka esixhenxe ubudala. Igama lakhe lithetha ukuthi ‘intyatyambo’ kulwimi lwakhe iSetswana.

This is Khalai. She is seven years old. Her name means ‘the good one’ in her language, Lubukusu.


Molemo fa a tsoga o bua le setlhare sa dinamune. “Ka kopo setlhare sa dinamune, gola o gogobe mme o re fe dinamune tse di monate.”

UKhalai uvuka ekuseni akhulume nesihlahla samawolintshi. “Ngiyacela sihlahla samawolintshi, khula ubemkhulu usiphe amawolintshi amaningi avuthiwe.”

UPalesa uyavuka athethe nomthi weeorenji. “Nceda mthi weeorenji, khula ube mkhulu usinike amaorenji amaninzi avuthiweyo.”

Khalai wakes up and talks to the orange tree. “Please orange tree, grow big and give us lots of ripe oranges.”


Molemo o ya sekolong. Mo tseleng o bua le bojang. “Ka kopo bojang, nna talana mme o se omelele.”

UKhalai uya esikoleni. Endleleni ukhuluma notshani. “Ngiyakucela tshani, yiba luhlaza kakhulu ungomi.”

UPalesa uhamba ngeenyawo ukuya esikolweni. Endleleni uthetha nengca. “Nceda ngca, yiba luhlaza kakhulu ungomi.”

Khalai walks to school. On the way she talks to the grass. “Please grass, grow greener and don’t dry up.”


Molemo o feta ditšheshe tsa naga. “Ka kopo ditšheshe , tswelela go ntlafala gore ke kgabise moriri wa me ka wena.”

UKhalai wedlula izimbali zasendle, “Ngiyanicela zimbali, hlalani niqhakaza ukuze nginihlome ezinweleni zami.”

UPalesa udlula kwiintyatyambo zasendle. “Ncedani zintyatyambo, qhamani ukuze ndihombise ngani iinwele zam.”

Khalai passes wild flowers. “Please flowers, keep blooming so I can put you in my hair.”


Kwa sekolong, Molemo o bua le setlhare se se mo gare ga tshimo ya sekolo. “Ka kopo setlhare, mela dikala tse dikgolo gore re kgone go balela mo tlase ga moriti wa gago.”

Esikoleni, uKhalai ukhuluma nesihlahla esimila phakathi nezakhiwo, “Ngiyakucela sihlahla, khipha amahlamvu amade ukuze sifunde siphansi komthunzi wakho.”

Esikolweni uPalesa uthetha nomthi osembindini wesakhiwo. “Nceda mthi, khupha amasebe amakhulu ukwenzela sifundele phantsi komthunzi.”

At school, Khalai talks to the tree in the middle of the compound. “Please tree, put out big branches so we can read under your shade.”


Molemo o bua le ditlhare tse di potapotileng legora la sekolo. “Ka kopo gola o tie, o thibele disenyi go tsena mo.”

UKhalai ukhuluma nothango oluzungeze isikole, “Ngicela ukhule uqine ukuze uvimbe abantu ababi bangangeni.”

UPalesa uthetha nemithi yokubiyela ejikeleze isikolo sakhe. “Nceda ukhule womelele, unqande abantu abakhohlakeleyo bangangeni.”

Khalai talks to the hedge around her school. “Please grow strong and stop bad people from coming in.”


Fa Molemo a fitlha kwa gae o ile a tswelela go bua le setlhare sa dinamune.”A dinamune tsa gago ga ise di butswe?”

Lapho uKhalai ebuya esikoleni uvakashela isihlahla samawolintshi. “Asevuthiwe kodwa amawolintshi akho?” kubuza uKhalai.

Xa uPalesa ebuyela ekhaya esuka esikolweni, undwendwela umthi weeorenji. “Ingaba awakavuthwa amaorenji wakho?” uyabuza uPalesa.

When Khalai returns home from school, she visits the orange tree. “Are your oranges ripe yet?” asks Khalai.


Molemo o ne a bua ka go swaba a re, “dinamune ga ise di butswe. Ke tla go bona kamoso setlhare sa dinamune.” “ Ka gongwe o tla be o ntiretse namune e e butswileng!”

“Amawolintshi aseluhlaza,” uKhalai edonsa umoya.” Ngiyokubona kusasa sihlahla samawolintshi,” kusho uKhalai. “Mhlawumbe uzobe usunalo iwolintshi lami elivuthiwe!”

“Amaorenji aseluhlaza,” wanesingqala uPalesa. “Ndiyakukubona ngomso mthi weeorenji,” watsho uPalesa. “Mhlawumbi uyakube sele unalo iorenji elivuthiweyo lam.”

“The oranges are still green,” sighs Khalai. “I will see you tomorrow orange tree,” says Khalai. “Perhaps then you will have a ripe orange for me!”


Written by: Ursula Nafula
Illustrated by: Jesse Pietersen
Translated by: Lorato Trok
Language: Tswana
Level: Level 2
Source: Palesa loves plants from African Storybook
Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International License.
Options
Back to stories list Download PDF