Back to stories list

Mupumuno Abankaaka Holidays with grandmother Cuuti kuli banakulu

Written by Violet Otieno

Illustrated by Catherine Groenewald

Translated by Vision Milimo

Language Chitonga

Level Level 4

Narrate full story The audio for this story is currently not available.


Odongo alimwi a Apiyo bakalikukkala mudolopo antoomwe abausyi. Mbokuli bakalizi kuti beelede kuya kuli bankaakanyina bakakkala kabalaangila mupumuno kuti usike. Bankaakanyina bakalikukkala biyo munsi-munsi acizyiba cipati kapati mwalo oomo mobazela inswi.

Odongo and Apiyo lived in the city with their father. They looked forward to the holidays. Not just because school was closed, but because they went to visit their grandmother. She lived in a fishing village near a large lake.

Odongo na Apiyo baleeikala nabawishi kukalaale. Balekabila saana ukuya pacuti. Tepamulandu wakwisalafye amasukuulu lelo nico balefwaisha ukuya mukutandala kuli banakulu. Banakulu baleikala mumushi uwabalondo besabi uwali mupepi na cibeemba icikulu.


Odongo alimwi Apiyo bakalikkomene nkaambo caakali ciindi camupumuno cakuunkakuli bankkanyina alimwi. Buzuba bwakweenda kabutanasika, bakalongela zibbudu zyabo alimwi akukkala kabalibambilide kunyamuka kuya kumunzi buzuba butobela. Kwiina nibakoona akoona kabaile kwaambaula masiku oonse zijatikizya mupumuno wabo.

Odongo and Apiyo were excited because it was time to visit their grandmother again. The night before, they packed their bags and got ready for the long journey to her village. They could not sleep and talked the whole night about the holiday.

Odongo na Apiyo baali sansamwike saana ilyo inshita yakuya muku tandalila banakulu yafikile nakabili. Ubushiku balaliile ubulendo, baalongele ifipe fyabo ukupekanya ubulendo ubuutali ubwakuya kumushi. Ubushiku ubo, tabaaleele iyo, baaceseshe fye ukulanda palicuti.


Mafumo-fumo buzuba bwakatobela, bakalubweza lweendo lwabo. Bakaunka amootokala wabausyi. Bakainda mukati mumalundu alimwi amyuunda mipati mobalima zisyango mbuli tii. Bakalikubala myootokala kumwi kabaimba akwiimba.

Early the next morning, they left for the village in their father’s car. They drove past mountains, wild animals and tea plantations. They counted cars and sang songs.

Ubushiku bwakonkelopo uluceelo-ceelo, baimine ubulendo bwakuya kumushi muli motoka yabaawishi. Munshila, bapitile mumpili, bakumenye ne nama shampanga elyo bapitile namu mabala yatii. Munshila balepeenda bamotoka nokwiimba inyimbo.


Nikwakainda kaindi kasyoonto, bana bakakatala aakoona.

After a while, the children were tired and fell asleep.

Ilyo papitile nshita, abaana baalinakile bapona namutulo.


Bausyi baakamubusya Udongo alimwi a Apiyo nibakasika kumunzi. Bakabajana bankaakanyina ba Nyar-Kanyada kabalyookezya amuseme mujungusi acisamu. Izina eeli Nyar-Kanyada mumulaka wa Luo caamba kuti ‘Musimbi mwana abantu baku Kanyada’. Wakali mucembele uulimvwide alimwi mubotu.

Father woke up Odongo and Apiyo as they arrived in the village. They found Nyar-Kanyada, their grandmother, resting on a mat under a tree. Nyar-Kanyada in Luo, means ‘daughter of the people of Kanyada’. She was a strong and beautiful woman.

Ilyo baafikile kumushi, bawishi bashibwishe Odongo na Apiyo. Baasangile banakulu ba Nyar-Kanyada naabasendama pampaasa mwisamba lya cimuti. Ishina lya Nyar-Kanyada mu ci Luo lipilibula, umwana wabena Kanyanda. Nyar-Kanyada aali umusuma saana kabili uwakosa.


Nyar-kanyada wakabatambula beenzu bakwe mung’anda yakwe alimwi kwakaba kuzyana akwiimba mukati mung’anda. Bazyikula bakwe bakalimvwa kubotelwa kubweza ciindi cakubapa zipengo zyibakabaletela kuzwa kudolopo. “Kusaanguna amujule cipego cangu,” wakaamba Odongo. “Peepe, musaangune cangu azyina,” wakanjila Apiyo.

Nyar-Kanyada welcomed them into the house and danced around the room singing with joy. Her grandchildren were excited to give her the presents they brought from the city. “First open my gift,” said Odongo. “No, my gift first!” said Apiyo.

Nyar-Kanyada aalibapokeelele munganda nokutampa ukushana nokwimba nensaansa ishiingi saana. Abeshikulu baakwe balisansamwike saana nokupela banakulu ifyabupe babaleeteele ukufuma kukalaale. “Balileenipo ukwisula icabupe ico imileteele,” efyasosele Odongo. “Balileenipo ukwisula icandi,” e Apiyo.


Bankaakanyina nibakamanizya kujula zyipego zyabo, bakabaleleka bazyikulu babo mumulawo wabo.

After she opened the presents, Nyar-Kanyada blessed her grandchildren in a traditional way.

Panuma yakwisula ifyabupe, Nyar-Kanyada apaalile abeeshikulu bakwe ukulingana neentambi.


Kumane waawo, Odongo alimwi a Apiyo bakaunka anze. Bakatalika kutandaanya nkoonkolekwa alimwi atuyuni.

Then Odongo and Apiyo went outside. They chased butterflies and birds.

Panuma yaifi fyonse elyo Odongo na Apiyo baile panse mukwikate fipelebesha neefyuuni.


Bakantanta muzisamu akufusa zyakufusa-fusa mucizyiba.

They climbed trees and splashed in the water of the lake.

Baleniina ifimuti elyo nokusansana ameenshi ayamuli beemba.


Nikwakasiya, bakajokela kung’anda kuya kulya camasiku. Kabataninga akumanizya kulya, bakatalika kumfukula!

When it was dark they returned to the house for dinner. Before they could finish eating, they were falling asleep!

Ilyo pafiitile, babweleleemo kung’anda mukulya icakulya cacungulo-bushiku. Ilyo baali tabalapwisha nokulya, baponeene namutulo!


Buzuba bwakatobela, bausyi bakabasiya bana kuli bankaakanyina ba Nyar-kanyada akujokela kudolopo.

The next day, the children’s father drove back to the city leaving them with Nyar-Kanyada.

Ubushiku bwakonkelepo, baawishi babwelelemo kukalaale bashile Odongo na Apiyo kuli Nyar-Kanyada.


Odongo alimwi a Apiyo bakabagwasya bankaakanyina milimo yamung’anda. Bakateka meenda akutebba nkuni. Bakali kubwezelela amayi aankuku alimwi akucela cisyu kuzwa mugaadeni.

Odongo and Apiyo helped their grandmother with household chores. They fetched water and firewood. They collected eggs from the chickens and picked greens from the garden.

Odongo na Apiyo baale afwa banakulu imilimo yonse iya pang’anda. Baaletapa amenshi nokuteeba inkuni. Baaletoola namani yankoko nookusaba umusaalu ukufuuma mwibala.


Nyar-kanyada wakayiisya bazyikuli bakwe bwakujika nsima yalo iisunswa mumusiza. Wakabatondezya alimwi abwakujika mupunga uuligwa answi.

Nyar-Kanyada taught her grandchildren to make soft ugali to eat with stew. She showed them how to make coconut rice to eat with roast fish.

Banakulu bafundile abeeshikulu baabo ifyakunaya ubwali ubwakuliila no munaani. Alibalangile nefyakwipika umupuunga uwakuliila nesabi ilyakooca.


Bumwi buzuba kuseeni, Odongo wakabweza ng’ombe zyaba nkaakanyina akuzitola kukucela.  Zyakanjila mumunda wabasimukobonyina. Mulimi ooyu wakamunyemana kapati Odongo. Wakalikalauka kuti ng’ombe azijate kuciba caakwe akaanmbo kakuti zyalya mumuunda wakwe. Kuzwa buzuba oobu, mwanamusankwa wakalangisisya masimpe kuti ng’ombe zyakwe zitacikaunki kabili mumyuunda yabantu.

One morning, Odongo took his grandmother’s cows to graze. They ran onto a neighbour’s farm. The farmer was angry with Odongo. He threatened to keep the cows for eating his crops. After that day, the boy made sure that the cows did not get into trouble again.

Bushiku bumo, Odongo ailemukucema ing’ombe shabanakulu. Ing’ombe shabutukilile mwibala lya bena mupalamano. Umwine webala aafuliilwe Odongo pafyacitiike. Mukumutinyafye, amwebele ukuti alamupoka ingombe nokusuunga pakumuliila ifisabo fyakwe. Ukufuma apo, umulumendo aaliposeleko amano ukumona ukuti ingombe tashileetele imilandu nakabili.


Alimwi mubuzuba bumwi, bana bakaunka kumaaketi antoomwe a Nyar-kanyada. Bankaakanyina bakalijisi cintoolo mubakali kusambala leepu, chuka alimwi ansipa. Apiyo wakalikumvwa kabotu kwaambila bantu myuulo ya zyintu mucintoolo nkabela. Odongo walo wakalikubikka mumapulasitiki zyintu zibakalikuula bantu.

On another day, the children went to the marketplace with Nyar-Kanyada. She had a stall selling vegetables, sugar and soap. Apiyo liked to tell customers the price of items. Odongo would pack the items that customers bought.

Ubushiku bumbi, abaana baile na Nyar-Kanyada ku maliketi. Akwete icintamba apo aleshitiisha umusaalu, shuga elyo na sopo. Apiyo atemenwe ukweba abantu umutengo wafintu baleshitisha. Odongo atemenwe ukulonga ifintu ifyo abantu baaleeshita.


Nibakakotoka inzuba nilyakabbila bakanywa chai tii antoomwe. Bakabagwasya bankaakanyina kubala mali ngubakabamba mubuzuba oobu.

At the end of the day they drank chai tea together. They helped grandmother to count the money she earned.

Icungulo batemenwe ukunwa tii nabanakulu. Batemenwe ukwafwa banakulu ukupenda indalama balesanga mukushitisha.


Pele kabatana akuyeeyela, mazuba amupumuno akamana eelyo bana bakaajokelaa ku dolopo. Nyar-kanyada wakapa Odongo nkpomeki mpoonya Apiyo bakamupa nsweta. Bakababikkila cakulya munzila mulweendo lwabo.

But too soon the holidays were over and the children had to go back to the city. Nyar-Kanyada gave Odongo a cap and Apiyo a sweater. She packed food for their journey.

Tacaposele na inshita cuti alipwile nabaana baali nokubwelelamo kutauni. Nyar-Kanyada aapeele Odongo akasote elyo Apiyo amupeele sweeta. Abalongeele nefilyo ifyakulya pabuleendo.


Bausyi nibakaboola kuzi kubabweza, tiibakalikuyanda kujokela. Bana bakalomba bankaakanyina ba Nyar-kanyada kuti baunke ambabo kudolopo. Bakamwetula eelyo bakati, “Ndakomenesya kukkala mudolopo. Ndinikumulindila kuti mukaboole alimwi okuno kumunzi.”

When their father came to fetch them, they did not want to leave. The children begged Nyar-Kanyada to go with them to the city. She smiled and said, “I am too old for the city. I will be waiting for you to come to my village again.”

Ilyo bawishi baishile mukubasenda, tabaleefwaya ukubwelelamo. Abaana bapaapaatile Nyar-Kanyada ukuti baye nankwe ku kalaale. Nakulu amwentwilefye nokutiila, “Nalikota saana uwakwikala kukalaale. Nkala muloleelafye mpaka ilyo mukeesa kuno mushi nakabili.”


Odongo alimwi a Apiyo bakakumbata bankaakanyina akubalaya.

Odongo and Apiyo both hugged her tightly and said goodbye.

Odongo na Apiyo bakumbatiile banakulu nokutila shalenipo.


Nibakasika kucikolo, Odongo alimwi a Apiyo bakaambila beenzinyina buumi bwakumunzi. Bamwi bana bayeeya kuti buumi mudolopo mbubotu. Bamwi bayeeya kuti buumi muminzi mbubotu kwiinda mudolopo. Pele cibotelezya ncakuti toonse tulazumina kuti Odongo alimwi a Apiyo bakali aciindi cibotu antoomwe abankaakanyina!

When Odongo and Apiyo went back to school they told their friends about life in the village. Some children felt that life in the city was good. Others felt that the village was better. But most of all, everyone agreed that Odongo and Apiyo had a wonderful grandmother!

Ilyo Odongo na Apiyo baabweleelemo kusukulu bashimikileko abanaabo pamikalile iyakumushi. Abana bamo bamweene ukuti ubwikalo bwamukalaale bwawamapo ukucila kumushi. Bambi nabo bamwene kwati ubwikalo bwakumushi bwawamapo. Nomba panuma, abaana bonse basumiinishe ukuti Odongo na Apiyo baalikwata nakulu uwa mutima uusuma.


Written by: Violet Otieno
Illustrated by: Catherine Groenewald
Translated by: Vision Milimo
Language: Chitonga
Level: Level 4
Source: Holidays with grandmother from African Storybook
Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International License.
Options
Back to stories list Download PDF