Ho yu ndi Khalai. U na minwaha ya sumbe. Dzina lawe li amba wavhudi nga luambo lwawe lwa Lubukusu.
Ella es Khalai. Tiene siete años. Su nombre significa “bondadosa” en su idioma llamado Lubukusu.
Khalai u vuwa a tshi amba na muri wa muswiri. “Ndi khou humbela muri wa muswiri, hula uri fhe maswiri o vhibvaho.”
Khalai despierta y le habla a los naranjos. “Por favor naranjos crezcan mucho para que nos den muchas naranjas maduras.”
Khalai a tshimbila a tshiya tshikoloni. Ndilani u amba na hatsi. “Ndi khou humbela hatsi vhu hule vhu vhe vhudala vhu songo oma.”
Khalai le habla al pasto mientras camina a su escuela. “Por favor pasto, crece muy verde y nunca te seques.”
Khalai a posa maluvha a dakani. “Ndi khou humbela maluvha kha dzule o naka uri ndi a dzehenise kha mavhudzi anga.”
Khalai pasa frente a unas flores silvestres. “Por favor flores, sigan floreciendo para ponerlas en mi cabello.”
Tshikoloni, Khalai u amba na muri vhukati ha fhethu. “Ndi khou humbela muri u bvise matavhi mahulu u ri ri kone u vhala fhasi ha murunzi wao.”
En la escuela, Khalai le habla a un árbol que está en medio del recinto. “Por favor árbol, crece con ramas muy grandes para que podamos leer bajo tu sombra.”
Khalai u amba na fhethu u mona na tshikolo. “Ri khou humbela uri u hule nga maanda u thivhe vhathu vhavhi u dzena nga ngomu.”
Khalai le habla a la cerca de arbustos que rodea su escuela. “Por favor, crece muy fuerte para que detengas a la gente mala que quiera entrar.”
Musi Khalai a tshi vhuya u bva tshikoloni, u dalela muri wa muswiri. “Miswiri yo no vhibva naa?” hu vhudzisa Khalai.
Cuando Khalai vuelve a casa, ella visita al naranjo y le pregunta: “¿Están listas tus naranjas?”
“Miswiri I kha di vha midala,” Khalai a neta. “Ndi do u vhona matshelo muswiri,” hu amba Khalai. “Khamusi u do vha na miswiri yo vhibvaho yanga!”
“Las naranjas aún se ven verdes,” dice Khalai. “Nos vemos mañana, naranjo,” Khalai continúa. “¡Quizás, mañana tendrás una naranja lista y madura para mí!”