Oyu ngu Khalai. Ujisi myaka yakuzyalwa iili ciloba. Izyina lyakwe lipandulula kuti “mubotu” mucisyobo cakwe ca Lubukusu.
Ella es Khalai. Tiene siete años. Su nombre significa “bondadosa” en su idioma llamado Lubukusu.
Khalai ulabuka akwaambaula kucisamu camafwuleenke. “Ndakukomba ocisamu camafwuleenke, kokomena ukatupe mafwuleenke manji aabizwide.”
Khalai despierta y le habla a los naranjos. “Por favor naranjos crezcan mucho para que nos den muchas naranjas maduras.”
Khalai uleenda kuya kucikolo. Munzila, Khalai ulaambaula abwizu. “Ndakukomba obwizu, kokomena ukabe aamubala wanyanzabili akutayuma.”
Khalai le habla al pasto mientras camina a su escuela. “Por favor pasto, crece muy verde y nunca te seques.”
Khalai wainda amaluba amusyokwe. “Ndakomba nomaluba, kamutolelela kukomena kutegwa kandimubikka mumasusu aangu.”
Khalai pasa frente a unas flores silvestres. “Por favor flores, sigan floreciendo para ponerlas en mi cabello.”
Kucikolo, Khalai ulaambaula acisamu cili akati kalubuwa lwacikolo. “Ndakukomba ocisamu, kokomena akubikka mitabi minji kutegwa katubala mucimvwule cako.”
En la escuela, Khalai le habla a un árbol que está en medio del recinto. “Por favor árbol, crece con ramas muy grandes para que podamos leer bajo tu sombra.”
Khalai ulaambaula kulukwakwa lwacikolo lya hisamu. “Ndakomba, amukomene akulesya bantu babi kunjila mukati.”
Khalai le habla a la cerca de arbustos que rodea su escuela. “Por favor, crece muy fuerte para que detengas a la gente mala que quiera entrar.”
Apiluka kuzwa kucikolo, Khalai ulaunka kucisamu camafwuleenke. “Sena mafwuleenke akabizwa kale?” wabuzya Khalai.
Cuando Khalai vuelve a casa, ella visita al naranjo y le pregunta: “¿Están listas tus naranjas?”
“Mafwuleenke taaninga bizwa.” waamba Khalai. “Ndiyakuboola kukubona juunza ocisamu camafwuleenke “. Waamba Khalai. “Ndiza kuya kujanika lyomwe libizwide!.”
“Las naranjas aún se ven verdes,” dice Khalai. “Nos vemos mañana, naranjo,” Khalai continúa. “¡Quizás, mañana tendrás una naranja lista y madura para mí!”