Iwu diyi Khalai. Wukweti yaaka yitanu nayiyedi. Izhina dindi dalumbuluka ‘wakusakulewa’ mumuchidi windi wa, Lubukusu.
Ella es Khalai. Tiene siete años. Su nombre significa “bondadosa” en su idioma llamado Lubukusu.
Khalai wahindukan’ga nakuhosha na mutondu wamalalanji. “Nalembi eyi mutondu wamalalanji, kuulaku muneni nawa twinka malalanji akwiha’.”
Khalai despierta y le habla a los naranjos. “Por favor naranjos crezcan mucho para que nos den muchas naranjas maduras.”
Khalai wendan’ga nakuya ku shikola. Munzhila hakuya wahoshan’ga namatahu.”Nalembi matahu, kuulaku nawuluya wa mafu amatamba kaha nawa kanda wumaaku.”
Khalai le habla al pasto mientras camina a su escuela. “Por favor pasto, crece muy verde y nunca te seques.”
Khalai wahambakanan’ga zhimbutu zhampata. “nalembi zhimbutu, twalekenuhu kuukula chiwahi kulonda nikanyishi mumutu.
Khalai pasa frente a unas flores silvestres. “Por favor flores, sigan floreciendo para ponerlas en mi cabello.”
Ha shikola, Khalai wahoshang’a na mutondu wekala hakachi.”Nalembi eyi mutondu kuula nyitayi kulonda tutan’gili mwishina deyi.
En la escuela, Khalai le habla a un árbol que está en medio del recinto. “Por favor árbol, crece con ramas muy grandes para que podamos leer bajo tu sombra.”
Khalai wahoshan’ga nachenzelu chakwing’ilila ku shikola. “Nalembi koolaku kulonda wukan’geshi antu atama kwin’gila.
Khalai le habla a la cerca de arbustos que rodea su escuela. “Por favor, crece muy fuerte para que detengas a la gente mala que quiera entrar.”
Neyi Khalai nafunti kwitala kufuma kushikola, wahempulan’ga mutondu wamalalanji. “Malalanji eyi anahi dehi tahi?” Khalai ehula
Cuando Khalai vuelve a casa, ella visita al naranjo y le pregunta: “¿Están listas tus naranjas?”
“Malalanji achidi amesu,” kuhumikizha Khalai.”Nakakumona kumadiki mutondu wamalalanji, “nindi Khalai. Hekwawu wukekala na malalanji akwiha anami!”
“Las naranjas aún se ven verdes,” dice Khalai. “Nos vemos mañana, naranjo,” Khalai continúa. “¡Quizás, mañana tendrás una naranja lista y madura para mí!”