Descargar PDF
Regresar a lista de cuentos

Inkoku ya kazhila kawichi La venganza del Pájaro Miel

Texto Zulu folktale

Ilustraciones Wiehan de Jager

Translated by Oscar Zangata

Lengua lunda

Nivel Nivel 4

Contar el cuento completo El audio no está disponible actualmente.


Iyi insan’gu ya Ngede, kazhila kawichi na Kansi weyala wachifwa wezhina da Gingile. Ifuku dimu chayiliyi Gingile nakufuta watiyili kubidika cha Ngede. Gingile watachikili kuminya mazen’gi hakushin’ganyeka hawichi. Wemene nakutiyishisha chachiwahi nakutalatala ninochu chamweniyu kazhila mumpaku yamutondu hewulu damutu windi. “Chitik-chitik-chitik,” kana kakazhila kanyanya kembili nakutachika kukiluka kufuma hamutondu wumu nakuya hawukwawu. “Chitik-chitik-chitik,” kabileli chen’gi nakwimazhola impinji neyi impinji kutwaminina Gingile.

Esta es la historia de Ngede, el Pájaro Miel, y un jovencito avaro llamado Gingile. Un día, mientras Gingile estaba cazando, escuchó el canto de Ngede. A Gingile comenzó a hacérsele agua la boca al pensar en la miel. Se detuvo para escuchar con atención hasta encontrar al pájaro miel que estaba en las ramas del árbol justo encima de su cabeza. “Chitik-chitik-chitik,” cantó el pequeño pájaro mientras volaba de un árbol al árbol. “Chitik-chitik-chitik,” cantaba el Pájaro Miel, haciendo pausas de vez en cuando para asegurarse de que Gingile lo siguiera.


Chihahitili Ola yimu, ashikili hamutondu wawuneni nankashi. Ngede wakandamini Kuna kumutondu. Wadipachikili munyitayi nakolola mutu windi kudi Gingile ichinekwizhi namoni dehi hadi wichi kulonda ahoshi nindi, “Wunu wudi hanu! Twaya wunu! Wunakulabiladi?” Gingile hamweni impuka zhidi zhezhimaku mwishina da mutondu, ilan’ga wakuhweleleli Ngede.

Después de media hora, llegaron a una higuera gigante. Ngede brincaba locamente entre las ramas. Luego, se posó en una rama e inclinó su cabeza hacia Gingile diciéndole, “¡Aquí está! ¡Ven ahora! ¿Por qué tardas tanto?” Gingile no podía ver ninguna abeja desde abajo del árbol, pero decidió confiar en Ngede.


Dichi Ngede wantentekeli impoku yindi he kusenda tunchawa nakubutula kesi kanyanya. Chikabutukili kana kesi, washili mukesi mutondu wawulehi. Iwu mutondu wafumishan’ga wishi neyi wanakusukuma. Watachikili kukandama na mutondu weniwu nawusendeli kukanwa.

Así que Gingile puso su lanza de caza en el suelo, juntó unas cuantas ramas secas e hizo una pequeña fogata. Cuando el fuego estaba alto, puso un palo largo y seco en medio del fuego. Esta madera era conocida por producir mucho humo. Luego, comenzó a trepar el árbol sujetando la parte no quemada del palo con sus dientes.


Kampiji kantesha hohu wateyili impuka. Adin’ga nakufuma muwina hamutondu-mumoma wawu. Chashikiliyu ku moma, Gingile wen’gizhila wuna mutondu wawishi mumoma. Ampuka atachikili kufuma Kuna kumoma mulon’ga hiyaken’geli wuna wishiku-ilan’ga asambili kumusuma Gingile.

Dentro de poco tiempo escuchó el fuerte zumbido de unas abejas. Estaban entrando y saliendo de un agujero en el tronco del árbol – su colmena. Cuando Gingile llegó hasta la colmena, puso la parte quemada de la rama en el agujero. Las abejas salieron rápidamente del agujero muy enfadadas, picaron a Gingile y se alejaron volando del humo que tanto odiaban.


Chiyafuminiwu ampuka ezhima, Gingile wen’gizhila chikasa chindi muna muwuswa wampuka. Wafumishilimu wichi wawuwahi waswezha kutowala kumensu. Washili wichi wuna mukachola kindi nakutachika kusuluka kumutondu.

Cuando las abejas ya no estaban, Gingile metió sus manos en la colmena y tomó el panal lleno de miel y larvas gordas. Luego, lo puso en su bolso y comenzó a bajar del árbol.


Ngede wadin’ga nakutala yuma yadin’ga nakwilayu Gingile. Wadin’ga nakuhembela nindi kulonda amwinkihu wichi ona mulon’ga wamutwamininini kuwichi. Ngede watachikili kusuluka kumutondu hamutayi hamutayi nakushika heseki. Kukumininaku, Gingile washikili hamaseki mwishina da mutondu. Ngede washakamini hakadilola kwakwihi na nanona kansi weyala kulonda atambuli infwetu yindi.

Ansiosamente Ngede observaba todo lo que Gingile hacía. Estaba esperando que dejara un pedazo grande del panal como muestra de agradecimiento. Ngede volaba de rama en rama, cada vez más cerca del suelo. Finalmente, Gingile bajó de la higuera y Ngede se posó en una roca cerca del joven a esperar su recompensa.


Ilan’ga, Gingile wazhimini kesi, kusenda Mumba windi nakutachika kwenda Kuya kumukala, kulalamena kazhila. Ngede wabidikili nakuzuwa, “VIC-torr! VIC-torrr!” Gingile wemeni nakutala kana kakazhila kantesha chakufwayi ninyiselu.” “Wunakuken’geku wichi tahindi ibwambu dami?” Ha! Ilan’ga yami nela yuma yezhima yami nasumewi nawa. Mulon’gadi twatela kudanzan’gena iwu wichi watowala?” Dichi watachikili kwenda chen’gi. Ngede wadin’ga wataminina! Iyi hiyedin’ga inzhila yayiwahiku! Ilan’ga wukafuntisha inkoku.

Pero Gingile apagó la fogata, tomó su lanza y empezó a caminar hacia su casa, ignorando completamente al Pájaro Miel. Ngede gritaba muy furiosamente, “¡Piii-trrr! ¡Piii-trrr!” Gingile se detuvo, miró al Pájaro Miel y comenzó a reírse fuerte. “¡Amiguito! ¿Quieres miel, ah? ¡Ja! Yo hice todo el trabajo para conseguirla y, además, quedé todo picado. ¿Por qué debería compartir esta dulce y rica miel contigo?” y se alejó. ¡Ngede estaba furioso! ¡Esta no era forma de agradecerle! Pero, se vengaría.


Ifuku dimu henohu hanahiti dehi mafuku, Gingile watiyili chen’gi imbila ya wichi kufuma kudi Ngede. Wanukili kutowala cha wichi wuna dichi walondeleli imbila ya kazhila. Chamulobweliyu Gingile mumavunda, Ngede wemeni nakunoka muchiputa cha mutondu wanyin’ga. “Ahh” chashin’ganyekiliyu Gingile. “Namoni moma wudi mu mutondu weniwu.” watachikili kubutula kesi chen’gi nakukandama ku mutondu naka mutondu kindi ka wishi kukanwa. Ngede washakamini nakutala.

Un día, después de varias semanas, Gingile escuchó el canto de Ngede nuevamente. Él recordó lo deliciosa que era esa miel y con entusiasmo siguió el canto del Pájaro Miel. Después de un largo viaje por el borde del bosque, Ngede se detuvo a descansar bajo una acacia de copa plana. “Ah,” pensó Gingile. “El panal de abejas debe estar en este árbol.” Entonces, rápidamente hizo su fogata y comenzó a trepar el árbol con la rama quemada entre sus dientes. Ngede se sentó y miró todo atentamente.


Gingile wakandamini ilan’ga hadin’ga nakutiya ampuka kwiwuluku. “Hekwawu moma wudi mukachi ka mutondu mwamweni,” washin’ganyekeli chochu yomweni. Waditulwili ku mutayi wukwawu. Ilan’ga kachi kwikali ampuka, wadibulakeni na chisumpa! Chisumpa wadin’ga wataminina Hakumuhindula kutulu kwindi mukasauntu. Wakehesheli tumensu nakwenzununa mukanwa kindi kumwekesha mazewu indi amaneni atwa nawa.

Mientras trepaba, Gingile se preguntaba por qué no escuchaba el zumbido de las abejas. “Quizás, el panal está bien escondido en el árbol,” él pensó. Al llegar a la siguiente rama, se encontró con un leopardo. El leopardo estaba muy enojado porque Gingile lo despertó de su siesta. Lo miró de manera amenazadora y abrió su boca para mostrarle sus dientes grandes y filosos.


Henohu chisumpa Kanda abalumuku mensu indi nakutala kudi Ngede, Gingile wadipulwili nakuselumuka hamutayi, kuholoka nakudikatisha muchidatilu. Watemukili lufuchi lwamaneni. Kutokwa chisumpa wadin’ga wuchidi natulu kulonda kasi amunun’gi. Ngede, kazhila ka wichi wafumishilimu inkoku yindi kaha nawa Gingile watan’gilihu chuma chimu.

Antes de que el leopardo pudiera atacar a Gingile, él bajó muy rápidamente del árbol. Tan rápidamente que no vio una rama y cayó dándose un batacazo en el suelo. Aunque se torció el tobillo, cojeó lo más rápido que pudo para poder escapar. Afortunadamente, el leopardo aún tenía mucho sueño, así que no lo persiguió. Ngede, el Pájaro Miel, se vengó. Y Gingile aprendió una valiosa lección.


Dichi neyi anyana ka Gingile anatiyi insan’gu ya Ngede, akwete kalemesha kudi kazhila. Impinji yezhima neyi anawani wichi mumoma, ashiyan’ga chibalu cha chineni kudi kazhila wa wichi!

Y así, cuando los hijos de Gingile escuchen la historia de Ngede, ellos lo respetarán. Cuando sea que les toque recolectar miel, se asegurarán de dejarles la parte más grande del panal de abejas a los Pájaros Miel.


Texto: Zulu folktale
Ilustraciones: Wiehan de Jager
Translated by: Oscar Zangata
Lengua: lunda
Nivel: Nivel 4
Fuente: The Honeyguide's revenge del African Storybook
Licencia Creative Commons
Esta obra está bajo una Creative Commons Atribución 3.0 Internacional.
Opciones
Regresar a lista de cuentos Descargar PDF