Ou ikhiye Khalai. Ali namyaka itanu nayivali yakusemuka. Lijina lyenyi lyalumbunuka “wamwaza” mulilimi lyenyi, Lubukusu.
Ella es Khalai. Tiene siete años. Su nombre significa “bondadosa” en su idioma llamado Lubukusu.
Khalai mwahinduka nakuhanjika kumutondo wamamalalanja. “Ove mutondo wamalalanja, kola mangana utuhane malalanja akuhya amavulu.”
Khalai despierta y le habla a los naranjos. “Por favor naranjos crezcan mucho para que nos den muchas naranjas maduras.”
Khalai mwaya kushikola. Mujila mwahanjika namwila. “Ove mwila, twalililaho kukola kaha kanda naumako.”
Khalai le habla al pasto mientras camina a su escuela. “Por favor pasto, crece muy verde y nunca te seques.”
Khalai mwahita kujithemo jamuchipapa. “Enu jithemo, twalilenuho kusoloka kanawa mangana ngumihake mujikhambu jami.”
Khalai pasa frente a unas flores silvestres. “Por favor flores, sigan floreciendo para ponerlas en mi cabello.”
Hashikola, Khalai mwahanjika namutondo wahakachi kasenge. “Ove mutondo, soka mithango yayinene mangana tutangilenga mumuvule wove.”
En la escuela, Khalai le habla a un árbol que está en medio del recinto. “Por favor árbol, crece con ramas muy grandes para que podamos leer bajo tu sombra.”
Khalai mwahanjika nangiza yahashikola. “Ove ngiza likolezeze mangana uhonese vathu vavapi kwingila mukachi.”
Khalai le habla a la cerca de arbustos que rodea su escuela. “Por favor, crece muy fuerte para que detengas a la gente mala que quiera entrar.”
Khalai omu mwahiluka kwimbo kufuma kushikola, mwatambukila mutondo wamalalanja. Khalai mwahulisa, “Malalanja ove anahi lyehi tahi?”
Cuando Khalai vuelve a casa, ella visita al naranjo y le pregunta: “¿Están listas tus naranjas?”
“Malalanja achili amavisu,” Khalai mwahizumuka. “Nangukumona hamene ove mutondo wamalalanja,” Khalai mwahanjika. “Phamo kuheta haze naupwa nalilalanja lyakuhya lyakunguhana!”
“Las naranjas aún se ven verdes,” dice Khalai. “Nos vemos mañana, naranjo,” Khalai continúa. “¡Quizás, mañana tendrás una naranja lista y madura para mí!”