Descargar PDF
Regresar a lista de cuentos

Kalukunwa Kakacheeche; Jishimikila jakwa Wangari Maatai Una pequeña semilla: la historia de Wangari Maathai

Texto Nicola Rijsdijk

Ilustraciones Maya Marshak

Translated by Ruth Kapamba, Mwitila Ntabo

Lengua kaonde

Nivel Nivel 3

Contar el cuento completo El audio no está disponible actualmente.


Amwa mu kyalo kya Kenya mukabeta ka kubuyeke musela bwa Afilika, muji muzhi muji mutumba wakunkuluka, mwaikalanga mwanyike wamukazhi waingilanga mumajimi na bainanji. Jizhina janji wajinga Wangari.

En una aldea ubicada en la cuesta del Monte Kenia en África del Este, una niña pequeña trabajaba en los campos con su madre. Su nombre era Wangari.


Wangari watemenwe bingi kwikala pangye. Watemenwe kujima mu mashamba akisemi na lukasu wanji. Wabyalanga nkunwa mumushiji.

A Wangari le encantaba estar afuera. En el huerto de su familia, ella separaba la tierra con su machete y plantaba pequeñas semillas en la tierra tibia.


Kimye kyoatemweshe pa juuba ke kimye inge juuba kejiye nakuzhika. Inge pafita kakankalwe kumona bijimwa, popo ayukanga amba kimye kyakuya kunzubo kyafika. Wapitanga mujishinda jakaloolo pakachi kamajimi saka aabuka mikola.

Su momento favorito del día era justo después del anochecer. Cuando se ponía muy oscuro y no podía mirar las plantas. Entonces era cuando Wangari sabía que debía regresar a casa. Ella caminaba por los senderos angostos del campo, cruzando los ríos que estaban en su camino.


Wangari wajinga mwanyike wajimukile bingi kabiji wakebeshe bingi kutendeka sukuulu. Bino ba inanji ne ba shanji bakebeshe bingi amba ekalenga pa nzubo saka ebakwashako mingilo yapa nzubo. Byoafikizhe myaka yakusemwa itanu na ibiji, kolojanji wamulume wakambizhe ba nsemi amba bamutendekeshe sukuulu.

Wangari era una niña astuta y no podía esperar para ir a la escuela. Pero su madre y padre querían que ella se quedara para ayudarlos con los quehaceres del hogar. Cuando cumplió siete años, su hermano mayor convenció a sus padres para que ella fuera a la escuela.


Watemenwe bingi kufunda! Wangari wafunjilenga bintu byavula mu mabuuku onse oatangilenga. Waingijile bingi bulongo kusukuulu kabiji akino kyalengejile kumwita kuya nakufunda ku kyalo kya Amelika. Wangari wasekejile bingi! Wakebeshenga bingi kuyuka byavula muntanda.

¡A ella le gusta aprender! Wangari aprende muy rápido con cada libro que lee. A ella le iba tan bien en la escuela que la invitaron a estudiar en Estados Unidos. ¡Wangari estaba muy entusiasmada! Ella quería aprender más acerca del mundo.


Pasukuulu mukatampe wa Yunivesiti wamu Amelika, Wangari wafunjile bintu byavula bingi byakatataka. Wafunjile pa bijimwa kabiji nebyo bikoma. Kabiji wavulukile nebyo akomenenga: kukaya bisela na bakolojanji babalume mukimfutele kya bichi mumasaka awama amu kyalo kya Kenya.

En la universidad americana, Wangari aprendió muchas cosas nuevas. Ella estudió sobre las plantas y cómo ellas crecen. Y recordó cómo ella creció: jugando con su hermano bajo la sombra de árboles hermosos en los bosques de Kenia.


Byoapitaizhe kufunda, popo ayukile amba nanchi watemenwe bingi bantu bamu kyalo kya Kenya. Wakebeshenga bingi amba bekale basangalala kabiji ba kasuluka. Byo apitaizhe kufunda, wavulukilenga bingi muzhi wabo mu Afilika.

Mientras más aprendía, más se daba cuenta de que le encantaba la gente de Kenia. Ella quería que ellos fueran felices y libres. Mientras más aprendía, más recordaba su casa en África.


Panyuma yakupwisha kufundo kwanji, wabwelele ku Kenya. Wataine kyalo kyanji kyapimpulwa. Wataine mafwamu akatampe mu kyalo. Bainetu kechi bajingapo nakwakuchaba nkunyi yakubanzilapo mijilo yakuteekelapo ne. Bantu bayanjile kabiji ne baana bajinga na nzala.

Al finalizar sus estudios, regresó a Kenia. Pero su país había cambiado. Habían granjas enormes que atravesaban todo el territorio. Las mujeres no tenían madera para hacer fogatas para cocinar. La gente era pobre y los niños tenían hambre.


Wangari wayukile bya kuuba. Wafunjishile bainetu byakujimba bichi kufumya ku nkunwa. Bainetu bapoteshenga bichi ne kwingijisha mali kulaminamo bisemi byabo. Bainetu basangalele bingi. Wangari wibakwashishe kwikala nangovu kabiji ne kukosa.

Wangari sabía qué hacer. Les enseñó a las mujeres a plantar árboles con semillas. Las mujeres vendían los árboles y usaban aquel dinero para cuidar a sus familias. Las mujeres estaban muy contentas. Wangari las había ayudado a sentirse poderosas y fuertes.


Pakupitapo myaka, bichi byakatataka byonse byakomene ne kwikala kejisaka kabiji ne mikola yatendekele kupita meema jikwabo. Sawakya wakwa Wangari wasampukile mu kibunji kya Afilika kyonse. Leelo, biumbi ne biumbi bya bichi byajimwa kufuma ku nkunwa yakwa Wangari.

Con el paso del tiempo, los árboles nuevos siguieron creciendo hacia el bosque, y los ríos comenzaron a fluir nuevamente. El mensaje de Wangari se difundió por toda África. Hoy en día, millones de árboles han crecido gracias a las semillas de Wangari.


Wangari waingijile nangovu. Bantu muntanda yonse bamwene mingilo yanji kabiji bamupeele kilambu kyamunema. Wangari yewajinga inetu mutanshi mu Afilika kutambulapo kino kilambu.

Wangari había trabajado muy duro. La gente de alrededor del mundo lo notó, y le otorgaron un premio famoso. Se llama Premio Nobel de la Paz ella fue la primera mujer africana en recibirlo.


Wangari wafwile mumwaka wa 2011, nangwa byonkabyo, twakonsha kumuvuluka kimye kyonse kyotumona kichi kyawama.

Wangari murió el año 2011, pero la podemos recordar cada vez que miramos un hermoso árbol.


Texto: Nicola Rijsdijk
Ilustraciones: Maya Marshak
Translated by: Ruth Kapamba, Mwitila Ntabo
Lengua: kaonde
Nivel: Nivel 3
Fuente: A Tiny Seed: The Story of Wangari Maathai del African Storybook
Licencia Creative Commons
Esta obra está bajo una Creative Commons Atribución 4.0 Internacional.
Opciones
Regresar a lista de cuentos Descargar PDF