Back to stories list

Hosinkulu Kayanja Na Nhwanyana Wa Yena Inkosi Undabenhle Nendodakazi Yayo Ikumkani Ukayanja Nentwazana Yakhe King Kayanja and his daughter

Written by Amana Yunus

Illustrated by Natalie Propa

Translated by Mkomati John Mongwe

Language Tsonga

Level Level 4

Narrate full story The audio for this story is currently not available.


Khale ka khaleni, a ku ri na Hosinkulu leyi a yi vuriwa Kayanja. A yi tshama exigodhlweni na nkosikazi na nhwanyana wa vona, Hosikazi Apenyo. Nganakana Apenyo a a ri wansati lontsongo wo saseka loyi wanuna un’wana na un’wana a lava ku n’wi teka. Kambe Hosinkulu Kayanja u lavile leswaku ntsengo wa mutekiwa wu va wa le henhla ka nganakana.

Kudaladala, kwakunenkosi ogama layo kwakunguNdabenhle. Inkosi le yayihlala esigodlweni nendlovukazi kanye nendodakazi yayo, inkosazana ogama layo kwakunguNaledi. UNaledi wayeyinkosazana enhle. Cishe zonke izinsizwa zendawo zazifisa ukuba ziganwe yile nkosazana. Okwakunzima, inkosi uNdabenhle, okunguyise, yayifuna ilobolo elimangazayo ngenkosazana yayo.

Kudala-dala kwaye kukho ikumkani egama layo linguKayanja. Yayihlala ebhotwe kunye nekumkanikazi nentombi yabo, unkosazana, Apenyo. U-Apenyo wayeyinkosazana entle, kangangokuba onke amadoda ayefuna ukumtshata. Kodwa ukumkani uKayanja wayefuna ilobola exabisa kakhulu ngentombi yakhe.

Long, long ago there was a king called Kayanja. He lived in a palace with the queen and their daughter, princess Apenyo. Princess Apenyo was such a beautiful young woman that every man wanted to marry her. But king Kayanja demanded a very high bride price for the princess.


Kusuhi na muti wa Hosinkulu Kayanja a ku tshama hosi leyi a yi vuriwa Aludah Lonkulu. A yi vuriwa “Lonkulu” hikuva un’wana na un’wana eka vuakelani a byi n’wi yingisa. A kariha swinene eka un’wana na un’wana loyi a tlula milawu ya yena! Nsati wa Hosi Aludah wa ha ku hundza emisaveni hi mavabyi ya malariya naswona a yi lava nsati wun’wana.

Eduze nesigodlo kwakuhlala induna, uMtungwa omkhulu. Wayebizwa ngo Mtungwa “omkhulu” ngoba wayehlonishwa yisigodi sonkana. Wayebonisa ulaka kulowo muntu owayengamhloniphi. Inkosikazi yenduna uMtungwa yayisanda kushona, ithathwa yisifo soqhuqho. Manje induna yayisifuna ukuthatha enye inkosikazi.

Kufutshane nebhotwe lekumkani uKayanja kwakuhlala inkosi eyayisaziwa ngokuba ngu-Aludah Omkhulu. Kwakusithiwa, ‘Omkhulu’ ngoba bonke abantu belali babemhlonipha. Wayendlongondlongo kakhulu kubantu ababengamhloneli. Inkosikazi yeNkosi u-Aludah yayisandula kubhubha sisifo semalariya, ngoko u-Aludah wayefuna ukuthatha enye inkosikazi.

Near king Kayanja’s palace lived a chief called Aludah the Great. He was called “the Great” because everybody in the neighbourhood obeyed him. (He was very violent to anyone who disobeyed him!) Chief Aludah’s wife had recently died of malaria and he wanted another wife.


Hiloko hosinkulu ya ku nyuhela ya ku dyuhala yi ya eka Hosinkulu Kavanja ku n’wi nyika rifuwo ra yena leswaku yi kuma hosikazi leyitsongo. Loko vavanuna lavambirhi va ha kanela hi ntsengo, hlonga Kakembo a twa mavarivari ya bulo ra vona. Hlonga Kakembo a kumana swinene na Hosikazi Apenyo.

UMtungwa omkhulu waya enkosini uNdabenhle eyozibika ukuthi yena angakhipha ilobolo elingakanani ngenkosazana yenkosi. Babhunga indaba yelobolo lenkosazana nje, umsizi wasesigodlweni, uNelisiwe, uyezwa ukuthi bathini. UNelisiwe wayemkhonzile unkosazana uNaledi.

Ngoko inkosi endala etyebileyo yaya kukumkani uKayanja iyokunikezela ngelobola yayo enkulu kuze itshate inkosazana encinane. Athi xa amadoda amakhulu exovula umba welobola kwathi kanti uyaweva uKakembo, owayengumsebenzi ebhotwe. Umsebenzi uKakembo wayehlobene kakhulu nenkosazana u-Apenyo.

So the fat old chief went to king Kayanja to offer bride wealth for the young princess. While the two men were discussing the price, the maid Kakembo overheard their conversation. Maid Kakembo was very close to princess Apenyo.


Hosi Adulah u pfumerile ku nyika Hosinkulu Kayanja hafu ya rifuwo ra yena, ku katsa nereta, leyi na yona a yi ri xiphemu xa ntsengo wa mutekiwa. Mikunguhato ya nkuvo wa vukati exikarhi ka Hosi Aludah na Hosikazi Apenyo yi endliwile exihundleni. Hosinkulu a yi swi tiva leswaku nhwanyana wa yona a nge tsaki hi xiboho lexi.

UMtungwa omkhulu wathi yena angathatha uhhafu wengcebo yakhe ayinike inkosi njengelobolobo. Ngasese, kwenziwa amalungiselelo omshado phakathi kwenduna Umtungwa omkhulu nonkosazana uNaledi. Inkosi uNdabenhle wayazi kahle kamhlophe ukuthi indodakazi yakhe ngeke isijabulele lesi sinqumo.

Inkosi yavuma ukunika ihafu yobutyebi bayo kukumkani uKayanja, obuquka inaliti eyayiyinxalenye yelobola. Kwenziwa amalungiselelo abucala omtshato phakathi kwenkosi u-Aludah kunye nenkosazana u-Apenyo. Ikumkani yayisazi ukuba intombi yayo ayisokuze isithande esi sigqibo.

Chief Aludah agreed to give half of his wealth to king Kayanja, including a needle, which was also part of the bride price. Preparations were made in secret for the wedding between chief Aludah and princess Apenyo. The king knew that his daughter would not be happy with this decision.


A ku sale vhiki ku nga si fika siku ra nkhuvo entsindza, hlonga Kakembo u tihlanganisile na Apengo. “Hosikazi munghana wa mina, bava wa wena u lulamisile nkhuvo wa vukati wa wena na Hosi Aludah, naswona wu ta va kona endzhaku ka vhiki,” ku vula Kakembo.

Sekusele isonto ngaphahambi kosuku lomshado, umsizi uNelisiwe waqonda kunkosazana Naledi. “Nkosazana yami ethandekayo, ubaba wakho uhlela ukukuganisela induna uMtungwa omkhulu. Loku kuzokwenzeka maduze, evikini elizayo.” Kuchaza uNelisiwe.

Kuthe sele kusele iveki enye kuphela phambi kokuba ifike imini yomtshato, uKakembo waya kuthetha noApenyo, wathi, “Nkosazana yami ethandekayo, utata wakho ucwangcisa umtshato wakho nenkosi u-Aludah, kwaye uza kwenzeka kwiveki ezayo.”

One week before the royal wedding day, maid Kakembo approached Apenyo. “My dear princess, your father has organised your wedding with Chief Aludah, and it will take place in one week,” said Kakembo.


Hosikazi Apenyo swi n’wi chavisile swinene naswona xo sungula a nga tivi leswaku u fanele ku endla yini. Endzhaku hiloko a ehleketa a ku, “A ndzi nga pfuki ndzi tekiwile hi Hosi Aludah mukhalabye wo nyuhela. A nge pfuki! Ndzi fanele ku hatlisa ndzi ya eka Trevor ku vona leswaku yena a nga endla yini nkarhi wu nga si famba.” Trevor i xigangu xa Hosikazi Apenyo.

Inkosazana yathuka umhlola, yangazi ukuthi ithini futhi yenzeni. Emva kwesikhashana seyithi, “Mina, ngeke ngiganele induna uMtungwa omkhulu, indoda endala ekhuluphele kanje. Angeke bakubone loko. Kuzomele ngigijimele kuThando abone ukuthi angenzenjani.” Phela uThando kwakuyisoka lika Naledi.

Inkosazana u-Apenyo yothuka kakhulu ingazi ukuba iza kwenza njani. Wacinga, wacinga, wacinga u-Apenyo, waze wathi, “Andisokuze mna nditshate nenkosi u-Aludah, ixhego elibi elityebileyo. Unotshe! Mandiye kuTrevor ndibone ukuba angenza ntoni, lisekhona ixesha.” UTrevor wayelisoka likankosazana u-Apenyo.

Princess Apenyo was shocked and at first didn’t know what to do. Then she thought, “I will never marry chief Aludah, that fat old man. Never! I must hurry to Trevor and see what he can do before it’s too late.” Trevor was princess Apenyo’s boyfriend.


Hi vusiku byebyo Apenyo u ngungumerile a huma exigodhlweni. Loko bava wa yena a lo swi kuma leswaku u ya kwihi a ta hlundzuka swinene. U tsutsumile a humelela hi xihatla hi le ka xihlahla xo tlhoma ehenhla ka maribye na magungu, ku kondza a fika eka Trevor wa yena. Loko a fika endlwini ya yena a a karhele, a khomiwile hi ndlala na torha.

Ngalobo busuku, uNaledi wanyonyoba weqa esigodlweni. Uma uyise wayengezwa ngaloko wayezothukuthela ngokweqile. Wagijima edlula ihlathi elimnyama, eqa amadwala, imihosha nemihoshana, waze wafika esithandweni sakhe uThando. Wafika ekhathele, elambile, onyiwe.

Ngobo busuku u-Apenyo wanyonyoba waphuma ebhotwe. Ukuba utata wake wayenokwazi ukuba uyaphi wayeza kucaphuka kakhulu. Wabaleka wadlula ehlathini elimnyama thsu, elishinyeneyo. Watsiba amatye nezihlahla de wayokufika kuTrevor wakhe. Wafika kwaTrevor ediniwe, elambile, futhi enxaniwe.

That night Apenyo crept out of the palace. If her father discovered where she was going he would be very angry. She ran through the thick, dark forest over rocks and shrubs, until she finally reached her Trevor. When she arrived at his house she was tired, hungry, and thirsty.


“Murhandziwa, hikokwalaho ka yini u fambile rendzo leri ro leha u ri wexe naswona eka nkarhi lowu wa vusiku?” ku vutisa Trevor. U n’wi kele mati na ku n’wi pfumelela leswaku a wisa. Trevor a nga kalangi a tshama ehansi loko a ha yimele Apanyo leswaku a vulavula.

“Hhayi-bo gugu lami, kwenzenjani? Ungathini ukuhamba ibanga elide kangaka wedwa, ebusuku lobu?” kubuza uThando. Wabe esemlandela amanzi okuphuza, wamdedela ukuba ake aphumule. UThando, wayengakwazi ukubeka isiqe phansi ngenkathi esalinde uNaledi ukuba alande indaba.

“Sithandwa sam, kungani ukuba ubaleke umgama ongaka wedwa ezinzulwini zobusuku?” kwabuza uTrevor. Wamphathela amanzi okusela waze wamnika ithuba lokuphumla. UTrevor wayengasakwazi ukulinda ngelixa u-Apenyo asaziphumzayo.

“My love, why have you run all this long distance alone and at such a time of night?” asked Trevor. He fetched drinking water for her and allowed her to rest. Trevor could not settle down while he waited for Apenyo to talk.


“Hosikazi ya mina leyi rhandzekaka, xana xiphiqo i yini?” ku vutisa Trevor. Apenyo a hefemulela ehenhla ivi hi gome a ku, “Bava wa mina u lava leswaku ndzi tekiwa hi Hosi Aledula, Lonkulu. Kambe a ndzi nga swi koti ku tekiwa hi wanuna luya wo chavisa. Trevor, ndzi lava ku tekiwa hi wena hambiloko u ri xisiwana. Ndzi tiyimiserile ku hlupheka. Ndza ku rhandza.”

“Ngitshele, sthandwa sami,” kusho uThando. UNaledi waphefumulela phezulu, wezwakala esethi, “Ubaba ufuna ukungiganisela induna uMtungwa omkhulu. Angikwazi ukugana leya ndoda embi kanjeya. Thando, noma ngabe umpofu kangakanani, mina ngifuna ukugana wena. Ngikulungele ukuhlupheka. Ngithanda wena qha!”

“Nkosazana yam endiyithandayo, ingaba yintoni ingxaki?” wabuza uTrevor. U-Apenyo waphefumlela phezulu kalusizi waze wathi, “Utata ufuna ukunditshatisa nenkosi u-Aludah, omkhulu. Kodwa andisoze nditshate indoda ekhohlakele ngolwahlobo. Trevor, ndifuna ukutshata nawe nokuba awunanto. Ndikulungele ukuhlupheka. Ndiyakuthanda.”

“My dear princess, what is the problem?” asked Trevor. Apenyo breathed heavily and said sadly, “My father wants to marry me off to chief Aludah the Great. But I can’t marry that horrible man. Trevor, I want to marry you even if you are poor. I am ready to suffer. I love you.”


“Kambe hosikazi, a ndzi na nchumu xo xi hakela tanihi mali ya ku lovola, wa swi tiva leswaku ndzi xisiwana xa mufana,” ku rila Trevor. Apenyo a hlamula a ku, “Ndza swi tiva, kambe ntsena hi wena loyi ndzi nga kotaka ku tekana na yena.” U ehleketile nkarhinyana kutani a ku, “A hi yi eka Kategga, mutlutaxikepe ku hi tluta ku ya entsungeni wa nambu. Hi ndlela yaleyo hi ta kota ku baleka naswona bava a nge pfuki a hi kumile.”

“Kodwa manje nkosazana, mina anginalutho, ukukhokhela ilobolo lakho. Wazi kahle, ngimpofu,” kuzikhalela uThando. UNaledi wamphendula wathi, “Ngiyakwazi loko, kodwa nguwe kuphela engingakugana.” Wake wathula isikhashana, wabe esethi, “Nginecebo, masigijimele ku Kwanda, indoda le yesikebhe asiweze sibalekele ngale komfula. Ngaleyo ndlela singeqa, ubaba angasitholi.”

“Kodwa nkosazana, andinanto endinokukulobola ngayo, uyazi nawe ukuba ndiyindoda ehluphekayo,” watsho uTrevor. U-Apenyo waphendula wathi, “Ndiyazi Trevor, kodwa ndifuna ukutshata wena kuphela.” Wacinga ixeshana u-Apenyo waze wathi, “Masiye kuKategga indoda yesikhephe asiwelise siye ngaphesheya komlambo. Ngale ndlela, singesaba, utata angaze aphinde asifumane.”

“But princess, I have nothing to pay as your bride price, you know I’m a poor boy.” cried Trevor. Apenyo replied, “I know, but it’s only you I can get married to.” She thought for a while and said, “Let’s go to Kategga the boat man to sail us to the other side of the river. That way we can escape and my father will never find us.”


Endzhaku exigodhlweni, Hosinkulu Kayanja u kumile leswaku Hosikazi Apenyo u nyamalarile kutani a lerisa vanhu va yena ku n’wi lava kun’wana na kun’wana etikweni. Varindzi va hosinkulu, masocha na munhu un’wana na un’wana va lavile, kambe a va swi kotangi ku kuma Hosikazi Apenyo. Va tlhelerile endzhaku eka hosinkulu kutani va n’wi byela leswaku a nga kumeki. “Hikokwalaho ka sweswo yanani ekhwatini kutani mi ya lava,” ku lerisa Hosinkulu Kayanja. Hosinkulu a yi nyenyetsekile ngopfu.

Emuva esigodlweni, inkosi uNdabenhle usetholile ukuthi uNkosazana Naledi usenyamalele. Usetshele izinhloli, nabantu bayo ukuba baphume bayoyifuna inkosazana. Abaqaphi benkosi, amabutho, wonke umuntu wagcwala isiganga kufunwa inkosazana yenkosi, kodwa do! Abazange bayithole inkosazana yenkosi. Babuyela emuva enkosini beyoyitshela ukuthi uNaledi akatholakali. Inkosi yabaphendula ngokucasuka, “Hambani niyocinga ehlathini.”

Emva ebhotwe, ikumkani uKayanja yayisele ibonile ukuba inkosazana u-Apenyo yayinyamalele. Wathumela abantu bakhe ukuba bayifune kuyo yonke indawo elalini. Amaphakathi eKumkani, amajoni kunye naye wonke umntu bacinga ngendawo awayenokuba uzifihle kuyo, kodwa abazange bamfumane u-Apenyo. Babuyela emva beyokuxelela ikumkani ukuba akafumaneki ndawo u-Apenyo. “Hambani niyokumfuna ehlathini,” wabhavumla ukumkani uKayanja. Wayenomsindo ngeyona ndlela.

Back at the palace, king Kayanja had discovered Princess Apenyo’s disappearance and ordered his subjects to search for her everywhere in the village. The king’s guards, soldiers, and everyone else searched, but they couldn’t find Princess Apenyo. They went back to the King and told him Apenyo was nowhere to be seen. “Then go to the bush and search,” King Kayanja ordered. He was very annoyed.


Loko Hosikazi Apenyo na Trevor va hatlisela ku ya eribuweni ra nambu, mapapa ya ntima ma sungule ku hlengeletana empfukeni. Bubutsa ra matimba a riri eku teni.

Ngesikhathi uThando noNaledi begijimela osebeni lomfula, izulu laqala lashintsha, kwaguqubala, kwaba namafu amnyama. Kwakuza isiphepho esikhulu.

Ngelixa inkosazana u-Apenyo noTrevor bebaleka ukuya emlanjeni, kwaqalisa ukusibekela aze amafu amnyama asigquma isibhakabhaka. Kwakusiza isaqhwithi esikhulukazi.

As Princess Apenyo and Trevor hurried to the riverbank, dark clouds began gathering in the sky. A heavy storm was coming.


Kategga, mutlutaswikepe a ri eku boheni ka xikepe xa yena loko varhandzani lavantsongo va ya eka yena. Trevor u kombele Kategga ku va tluta va tsemakanya nambu. Kategga u arile ku amukela, a hlamusela leswaku bubutsa ra matimba ri hatla ku hlangana, hikokwalaho ku ta va khombo lerikulu swinene.

UKwanda, indoda yesikebhe wayesabophela isikebhe sakhe ngesikhathi izithandani zifika. UThando wancenga uKwanda ukuba agwedle isikebhe sakhe, abaweze. UKwanda wenqaba, wabachazela ukuthi isiphepho esinamandla sesifikile, kuzoba yingozi ukubaweza.

UKategga umqhubi wesikhephe wayesabophelela isikhephe sakhe ngelixa aba bathandanayo befika kuye. UTrevor wacela uKategga ukuba abakhwelise kwisikhephe sakhe abawelise umlambo. UKategga akazange avume, wabachazela ukuba isaqhwithi sele sikufutshane, ngoko kwakuza kuba yingozi kakhulu ukuzama ukuwela.

Kategga the boatman was mooring his boat when the young couple approached him. Trevor asked Kategga to row them across the river. Kategga refused to accept, explaining that a heavy storm was fast approaching, and it would be too dangerous.


Trevor u sindzisile na ku hlamusela Kategga leswaku hikokwalaho ka yini va fanele ku tsemakanya. Endzhaku ka sweswo hiloko a humesa mali yo nyawula exikhwameni xa yena na ku humesa mafurha a swi nyika Kategga. Loko Kategga a yingisela mhaka ya vona na ku vona rikatla ro saseka, hiloko a va twelavusiwana. U pfumerile ku va tluta va tsemakanya nambu hambileswi maxelo a ma bihile.

UThando waphikelela echazela uKwanda ukuthi kungani kumele bewelele ngaphesheya. Wafaka isandla sakhe ephaketheni wakhipha igobolondo wanika uKwanda. UKwanda, ezwa indaba yabo, esebona negobolondo elibiza kangaka, wabazwela. Wavuma wagwedla isikebhe wabaweza, yize isimo sezulu sasisibi.

UTrevor waqhubekeka wachazela uKategga isizathu sokufuna kwabo ukuwela umlambo. Wasuka wafaka isandla sakhe epokothweni wakhupha imali wayinika uKategga. Wathi akuyiva imeko yabo uKategga, ebona nemali ebengezelayo, wavelana nabo. Wavuma ukubawelisa umlambo nangona izulu lalizongoma.

Trevor insisted and explained to Kategga why they must cross. He then put his hand deep in his pocket and took out a cowrie shell to give to Kategga. When Kategga heard their story and saw the beautiful shell, he felt sorry for them. He agreed to row them across the river in spite of the weather.


Kategga u kokile xikepe ku ya ekusuhi na ribuwa kutani a va byela leswaku va nghena endzeni. Endzhaku ka sweswo u tekile mhandzi ya yena yo tlutisa xikepe kutani a sungula ku tluta. Loko Hosinkulu Kavanja na Hosi Aludah va fika eribuweni, va vonile vanhu vanharhu endzeni ka xikepe. Va swi vonile leswaku varhandzani se va balekile.

Ngokushesha, uKwanda wadonsa isikebhe, bagibela. Wathatha izigwedlo, waqala umsebenzi wagwedla. Kwathi inkosi nenduna befika ngasosebeni lomfula, babona nabaya abantu abathathu esikebheni. Kwabakhanyela ukuthi izithandani zeqile, yizo leziya. Umoya omkhulu waxukuzisa isikebhe, kwaba uKwanda uyehluleka ukusilawula asiqondise isikebke manje. Kwezwakala inkosi isimemeza, “Ndodakazi yami Naledi, ngicela ubuye! Ngiyakuxolela, ngeke nginijezise, wena no Thando.”

UKategga watsalela isikhephe sakhe ngasenyeleni yomlambo waze wabaxelela ukuba bangene. Waqalisa ukubhexa. Bathe xa ukumkani uKanyanja nenkosi u-Aludah befika enyeleni yomlambo, bababona aba bathathu esikhepheni. Babona ukuba izithandani zesabile.

Kategga pulled the boat near the bank and told them to get in. He then picked his oars and began rowing. When king Kayanja and chief Aludah reached the bank, they saw the three people in the boat. They realised that the young lovers had escaped.


Moya wa matimba wu hlaserile xikepe ivi Kategga a nga ha koti ku xi lawula. Hosinkulu Kavanja u huwelerile a ku: “Apenyo, ndzi kombela u vuya! Ndzi ku rivalerile naswona a ndzi nga ku xupuli wena kumbe Trevor.” Kambe se a hlwerile swinene. Xikepe xi voyamele ehenhla ku tlula mpimo kutani vanhu lavaya vanharhu va hlantiwile endzeni ka mati yo chavisa. Hinkwavo va dyiwile hi mati. Endzhaku ka siku rero, un’wana na un’wana evukosini bya Hosinkulu Kayanja a a teka un’wana na un’wana lava va va lavaka, xifumi kumbe xisiwana.

Inkosi yasho sekonakele. Isikebhe saketuka, bobathatu baphonseka emanzini ayenamandla. Bonke baminza. Emva kwalesi sehlakalo, wonke umuntu embusweni wenkosi UNdabenhle wakhululeka ukugana noma ukuganwa yilowo amthandayo, ocebile noma ompofu, inqobo uma bethandana.

Umoya omkhulu owawuvuthuza wasisa ngapha nangapha isikhephe waze uKategga wasokola ukusilawula. IKumkani uKayanja yakwaza: “Apenyo, ndicela ubuye! Ndikuxolele, kwaye andisokuze ndinohlwaye wena noTrevor.” Kodwa kwakusele kusemva kwesithonga. Isikhephe saphequka baze abantu ababekuso baphoseka emanzini. Bobathathu barhaxwa ngamanzi. Ukususela loo mini yentlekele, wonke umntu kwisizwe sikaKumkani uKayanja wakhululeka ukuba atshate naye nabani na amfunayo, nokuba usisityebi okanye ulihlwempu na.

Heavy winds rocked the boat and Kategga could no longer control it. King Kayanja shouted: “Apenyo, please come back! I have forgiven you and will never punish you or Trevor.” But it was too late. The boat tipped over and the three people were thrown into the wild water. They all drowned. After that day, everyone in king Kayanja’s kingdom could marry anyone they wanted, rich or poor.


Written by: Amana Yunus
Illustrated by: Natalie Propa
Translated by: Mkomati John Mongwe
Language: Tsonga
Level: Level 4
Source: King Kayanja and his daughter from African Storybook
Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 International License.
Options
Back to stories list Download PDF