Download PDF
Back to stories list

Mtoto Punda Umwana w'Indogobe L'enfant-âne

Written by Lindiwe Matshikiza

Illustrated by Meghan Judge

Translated by Monica Shank Lauwo, Lauwo George

Language Kiswahili

Level Level 3

Narrate full story


Ilikuwa ni msichana mdogo aliyekuwa wa kwanza kuona umbo la ajabu kwa mbali.

Ni umwana muto w’umukobwa waboneye kure ishusho itazwi.

Une petite fille fut la première à voir la forme mystérieuse au loin.


Kadiri umbo lilipokaribia, aliona kwamba lilikuwa ni mwanamke mwenye ujauzito mkubwa.

Uko ishusho yagendaga yegera, yabonye ko yari umugore utwite ukuriwe.

Tandis que la forme se rapprocha, la petite fille vit que c’était une femme enceinte de plusieurs mois.


Kwa upole na ujasiri, msichana alimsogelea mwanamke yule. “Lazima tumhifadhi,” watu wa msichana yule walisema. “Tutawaweka yeye na mtoto wake salama.”

Umunyamasoni ariko utinyutse, umukobwa yagiye hafi y’umugore. “Tugomba kumugubimisha natwe,” abantu bumukobwa myto baravuga. “Turamugubisha amahoro we n’umwana we.”

Timide mais brave, la petite fille se rapprocha de la femme. « Nous devons la garder avec nous, » dit le peuple de la petite fille. « Nous la garderons en sécurité, ainsi que son enfant. »


Mtoto alikuwa njiani kuzaliwa si muda mrefu. “Sukuma!” “Leteni mablanketi!” “Maji!” “Suuukuuumaaaa!!!”

Byihuse umwna yarari kuvuka. “Sunika!” “Zana ibirangiti!” “Suuuuuuniikaaa!!!”

L’enfant arriva bientôt. « Pousse ! » « Apportez des couvertures ! » « De l’eau ! » « Pouuusseeee ! »


Lakini walipomwona mtoto, wote waliruka kwa mshtuko. “Punda?!”

Ariko ubwo babonaga umwana, buri umwe yasimbukiye atangaye. “Indogobe?!”

Mais quand ils virent le bébé, tous firent un saut en arrière. « Un âne ?! »


Wakaanza kubishana. “Tulisema tutawaweka mama na mtoto salama, na hivyo ndivyo tutakavyofanya,” baadhi wakasema. “Lakini watatuletea mkosi!” wengine wakadai.

Buri umwe yatangiye kuvuga. “Twavuze ko turibugumishe umubyeyi n’umwana amahoro, kandi ni ibyo turi bukore,” bamwe baravuze. “Ariko bazatuzanira imigisha mibi!” abandi baravuga.

Tout le monde commença à se disputer. « Nous avions dit que nous garderions mère et enfant en sécurité et c’est ce que nous ferons, » dirent quelques-uns. « Mais ils vont nous porter malchance ! » dirent d’autres.


Kwa hiyo mwanamke yule alijikuta yuko peke yake kwa mara nyingine tena. Akajiuliza atafanya nini na mtoto huyo wa ajabu. Akajiuliza atafanya nini na yeye mwenyewe.

Nuko umugore yisanga wenyine nanone. Yibijije icyo akora n’umwana udasazwe. Yibajije icyo guko kuri we.

Ainsi, la femme se retrouva seule encore une fois. Elle se demanda quoi faire de cet enfant embarrassant. Elle se demanda quoi faire d’elle-même.


Lakini hatimaye alikubali kwamba huyo ni mwanaye na yeye ni mama yake.

Ariko nyuma yaje kwemera ko ari uwe name akaba ari nyina we.

Mais elle dut finalement accepter qu’il était son enfant et qu’elle était sa mère.


Endapo mtoto huyo angebaki kuwa vilevile, na umbo dogo, labda kila kitu kingekuwa tofauti. Lakini mtoto Punda aliendelea kukua na kukua mpaka hakuweza kutoshea tena mgongoni mwa mama yake. Pamoja na kujaribu kwa bidii, hakuweza kuwa na tabia za kibinadamu. Mara nyingi mama yake alichoka na kuvunjika moyo. Wakati mwingine alimlazimisha kufanya kazi walizostahili wanyama.

Ubu, imo umwana aba yaragumye uko yari, uruti ruto, buri kimwe gishobora kuba gitandukanye. Ariko umwana w’indogobe yarakuze arakura kugeza atagikwirwa mu umugongo wa nyina. Kandi numb yagerageza gute, ntiyashoboraga kwitwara nk’ikiremwa muntu. Nyina we yabaga akenshi ananiwe anahangayitse. Rimwe na rimwe yamukoreshaga imirimo igenewe inyamaswa.

Maintenant, si l’enfant était resté petit tout aurait été différent. Mais l’enfant-âne grandit et grandit jusqu’à ce qu’il ne puisse plus être porté sur le dos de sa mère. Et malgré ses plus grands efforts, il ne pouvait pas se comporter comme un être humain. Sa mère était très souvent fatiguée et frustrée. Parfois elle l’obligeait à faire du travail destiné aux animaux.


Kuchanganyikiwa na hasira vilianza kujengeka ndani mwa Punda. Alishindwa kufanya hivi wala vile. Alishindwa kuwa hivi wala vile. Alipatwa na hasira sana kiasi kwamba, siku moja, alimpiga teke mama yake mpaka akaanguka chini.

Impagarara n’uburakare bwakuriye mu indogobe. Ntiyashoboraga gukora bimwe na bimwe. Nyiyashoboraga kuba iki cyangwa kiriya. Yararagaye, umunsi umwe, yakubise nyina hasi.

La confusion et la colère s’accumulèrent à l’intérieur d’Âne. Il ne pouvait pas faire ceci et il ne pouvait pas faire cela. Il ne pouvait pas être comme ceci et il ne pouvait pas être comme cela. Il devint tellement fâché qu’un jour il botta sa mère par terre.


Punda alijawa na aibu. Akaanza kukimbilia mbali kwa haraka kadiri awezavyo.

indogoba yuzuye ikimwaro. Yatangiye kwiruka kure kandi yihuta bishoboka.

Âne fut rempli de honte. Il commença à se sauver aussi vite et aussi loin qu’il pu.


Wakati aliposimama, ilikuwa ni usiku, na alikuwa amepotea. “Hii hoo?” alinong’ona gizani. “Hii hoo?” giza likatoa mwangwi. Alikuwa mwenyewe. Alijikunyata katika umbo dogo, akalala fofofo usingizi wa mang’amung’amu.

Igihe yahagarikaga kwiruka, byari ninjoro kandi yatakaye (itazi aho iri). “Hee haw?” Nyiramubande iravuga. Yari wenyine. Irihinahina mo akazeru, irasinziramo cyane byakababaro.

Quand il s’arrêta de courir, la nuit était tombée et Âne était perdu. « Hi han ? » il chuchota à la noirceur. « Hi han ? » retourna la noirceur en écho. Il était seul. Se lovant en petite boule, il tomba dans un sommeil profond et agité..


Punda aliamka na kumkuta mzee mmoja wa ajabu akimtazama. Akamwangalia mzee yule machoni na akaanza kuhisi ishara ya matumaini.

Indogobe yarabyutse isanga umugabo itazi ayihagaze hejuru ayireba. Yarebye mu amaso ye itandira kunva amashashari y’amizero.

Âne se réveilla et vit un vieil homme étrange qui le regardait. Il regarda dans les yeux du vieil homme et commença à ressentir un brin d’espoir.


Punda alienda kuishi na mzee yule, na mzee alimfundisha mbinu nyingi za kuishi. Punda alisikiliza na kujifunza, na mzee vivyo hivyo pia. Walisaidiana na kucheka pamoja.

Indogobe yagiye kugumana nawamugabo ukuze, wamwigishije umuryo bwinshi byo kubaho. Indogobe yarunvishe iramenya, n’umugabo yarabirkoze. Barafashanyije, baranasekana hamwe.

Âne parti vivre avec le vieil homme, qui lui montra plusieurs façons de survivre. Âne écouta et apprit, et le vieil homme aussi. Ils s’aidèrent l’un l’autre et ils rirent ensemble.


Asubuhi moja, mzee alimwomba Punda ambebe hadi kwenye kilele cha mlima.

Igitondo kimwe, wamugabo ukuze yabajije Indogobe kumwikorera ku agasongero ku umusozi.

Un matin, le vieil homme demanda à Âne de le transporter jusqu’au sommet d’une montagne.


Walipofika juu kwenye mawingu, walipatwa na usingizi. Punda akaota kuwa mama yake alikuwa mgonjwa na alimhitaji. Na alipoamka…

Mu ubushorishori mubihu barasinziriye. Indogobe yarose nyina yarwaye anamuhamagara. Kandi ubwo yabyutse…

En haut, parmi les nuages, ils s’endormirent. Âne rêva que sa mère était malade et qu’elle l’appelait. Et quand il se réveilla…


…mawingu yalikuwa yametoweka pamoja na rafiki yake, yule mzee.

…Ibihu byari byagiye hamwe n’inshuti ye, wamugabo ukuze.

… les nuages avaient disparus avec son ami le vieil homme.


Hatimaye, Punda alijua alichotakiwa kufanya.

Indogobe nyuma yari izi icyo gukora.

Âne sut finalement quoi faire.


Punda alimkuta mama yake akiwa peke yake huku akimwomboleza mwanaye aliyepotea. Wakaangaliana kwa muda mrefu. Na kisha wakakumbatiana kwa hisia.

Indogobe yabonye nyina, wenyine anarizwa n’ukubura umwana we. Bararebanye mu amaso igihe kirekire. Nyuma bahoberana bikomeye cyane.

Âne trouva sa mère, seule et en deuil pour son enfant perdu. Ils se regardèrent longtemps. Puis ils s’embrassèrent très fort.


Mtoto Punda na mama yake wamekuwa kitu kimoja na kuishi kwa ushirikiano. Taratibu, familia nyingine zimeanza kuhamia na kuishi miongoni mwao.

Umwana w’indogobe na nyina we barakuranye hamwe bana bono uburyo bwo kubana uruhande k’urundi. Buhoro, iruhande rwabo, indi miryango yatangiye kuhatura.

L’enfant-âne et sa mère ont grandi ensemble et ils ont trouvé plusieurs manières de coexister. Lentement, tout autour d’eux, d’autres familles ont commencé à s’installer.


Written by: Lindiwe Matshikiza
Illustrated by: Meghan Judge
Translated by: Monica Shank Lauwo, Lauwo George
Language: Kiswahili
Level 3
Source: Donkey Child from African Storybook
Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International License.
Options
Back to stories list Download PDF