Téléchargement PDF
Retour à la liste des contes

Si Nozibele at ang Tatlong Hibla ng Buhok Nozibele et les trois cheveux

Écrit par Tessa Welch

Illustré par Wiehan de Jager

Traduit par Arlene Avila

Lu par La Trinidad Mina

Langue tagalog

Niveau Niveau 3

Lire l’histoire en entier

Vitesse de lecture

Lecture automatique du conte


Noong unang panahon, may tatlong batang babae na naghanap ng panggatong.

Il y a longtemps, trois filles sont sorties pour aller chercher du bois.


Pinawisan sila dahil sa init ng araw kaya naisipan nilang maligo sa ilog. Tuwang-tuwa sila sa paglaro, pagtampisaw at paglangoy.

C’était une journée très chaude, alors elles sont descendues à la rivière pour nager. Elles ont joué, fait des éclaboussures et nagé dans l’eau.


Bigla nilang naalala na malapit na gumabi. Kaya dali-dali silang bumalik sa nayon.

Soudainement, elles se sont rendu compte qu’il était tard. Elles se sont dépêchées de rentrer au village.


Nung malapit na sila makarating sa bahay, kinapa ni Nozibele ang leeg niya. Naiwan pala niya sa may ilog ang kuwintas! “Samahan ninyo ako! Balik tayo dun!” nagmakaawa siya. Pero hindi pumayag ang mga kaibigan dahil malapit na gumabi.

Mais quand elles étaient presque arrivées chez elles, Nozibele mit sa main à son cou. Elle avait oublié son collier ! « S’il vous plaît, retournez avec moi ! » supplia-t-elle ses amies. Mais ses amies lui dirent que c’était trop tard.


Mag-isang bumalik si Nozibele sa ilog. Nakita niya ang kuwintas at agad bumalik pauwi. Pero naabutan siya ng dilim at nawala siya dahil di nya makita ang daan.

Ainsi Nozibele retourna à la rivière toute seule. Elle trouva son collier et se dépêcha de rentrer chez elle. Mais elle se perdit dans le noir.


Sa di kalayuan, may nakita siyang ilaw sa isang bahay. Nilapitan niya ang kubo at kumatok sa pinto.

Au loin elle vit de la lumière qui venait d’une cabane. Elle se hâta vers la cabane et cogna à la porte.


Bumukas ang pinto at nagulat siya sa nakita. Isang asong nagsasalita! “Anong kailangan mo?” “Nawawala ako at kailangan ko ng matutuluyan,” sagot ni Nozibele. “Tuloy ka at baka kita kagatin!” sabi ng aso, kaya pumasok si Nozibele.

À sa surprise, un chien ouvrit la porte et dit, « Qu’est-ce que tu veux ? » « Je suis perdue et j’ai besoin d’un endroit pour dormir, » dit Nozibele. « Rentre, sinon je te mords ! » dit le chien. Alors, Nozibele rentra.


“Ipagluto mo ako!” utos ng aso. “Hindi ako marunong magluto,” sagot ni Nozibele. “Kung hindi ka magluluto, kakagatin kita!” Kaya nagluto si Nozibele ng makakain ng aso.

Puis le chien dit, « Fais-moi à manger ! » « Mais je n’ai jamais cuisiné pour un chien auparavant, » répondit-elle. « Cuisine, sinon je te mords ! » dit le chien. Donc, Nozibele prépara de la nourriture pour le chien.


“Ayusin mo ang kama ko!” utos ng aso. “Hindi ko alam kung paano ayusin ang kama para sa isang aso,” sagot ni Nozibele. “Kung ayaw mong ayusin ang kama ko, kakagatin kita!” banta ng aso. Kaya inayos ni Nozibele ang kama nito.

Ensuite, le chien dit, « Fais le lit pour moi ! » Nozibele répondit, « Je n’ai jamais fait de lit pour un chien. » « Fais le lit, sinon je te mords ! » dit le chien. Donc, Nozibele fit le lit.


Araw-araw, nagluluto, naglilinis at naglalaba si Nozibele para sa aso. “Sasaglit lang ako sa mga kaibigan ko. Pagbalik ko, dapat tapos ka na maglinis, magluto at maglaba.”

Chaque jour, elle devait cuisiner et balayer et laver pour le chien. Puis un jour le chien dit, « Nozibele, aujourd’hui je dois rendre visite à des amis. Balaye la maison, fais à manger et lave mes affaires avant mon retour. »


Pagkaalis ng aso, bumunot si Nozibele ng tatlong hibla ng buhok sa kanyang ulo. Nilagay niya ang sa sa ilalim ng kama, isa sa likod ng pinto at isa sa kural. Saka siya kumaripas ng takbo pauwi.

Aussitôt que le chien fut parti, Nozibele prit trois cheveux de sa tête. Elle en mit un sous le lit, un derrière la porte et un dans le kraal. Puis elle rentra chez elle en courant aussi vite qu’elle pouvait.


Pagbalik ng aso, hinanap niya si Nozibele. “Asan ka, Nozibele?” “Andito ako sa ilalim ng kama,” sabi ng unag hibla. “Andito ako sa likod ng pinto,” sabi ng ikalawa. “Andito ako sa kural,” sabi ng ikatlo.

Quand le chien revint, il chercha Nozibele. « Nozibele, où es-tu ? » cria-t-il. « Je suis ici, sous le lit, » dit le premier cheveu. « Je suis ici, derrière la porte, » dit le deuxième cheveu. « Je suis ici, dans le kraal, » dit le troisième cheveu.


Saka lang naisip ng aso. Naisahan siya. Tumakbo siya papunta sa nayon. Pero naghihintay sa kanya ang tatlong kapatid na lalaki ni Nozibele. May dala silang malalaking patpat kaya tumakas ang aso at hindi na uli nagpakita kailanman.

Ainsi le chien sut que Nozibele l’avait trompé. Il courut et courut jusqu’au village. Mais les frères de Nozibele l’attendaient avec des gros bâtons. Le chien vira de bord et s’enfuit et on ne l’a pas revu depuis.


Écrit par: Tessa Welch
Illustré par: Wiehan de Jager
Traduit par: Arlene Avila
Lu par: La Trinidad Mina
Langue: tagalog
Niveau: Niveau 3
Source: Nozibele and the three hairs du Livre de contes africains
Licence de Creative Commons
Ce travail est autorisé sous une licence Creative Commons Attribution 3.0 non transposé.
Options
Retour à la liste des contes Téléchargement PDF