Téléchargement PDF
Retour à la liste des contes

UMagozwe Magozwe

Écrit par Lesley Koyi

Illustré par Wiehan de Jager

Traduit par Kholeka Mabeta

Langue xhosa

Niveau Niveau 5

Lire l’histoire en entier L’enregistrement audio de cette histoire est actuellement indisponible.


Kwidolophukazi exakekileyo yaseNairobi, kude le nekhaya elinenkathalo, kwakuhlala iqela lamakhwenkwe angenakhaya. Babejongana nosuku ngalunye ngendlela oluze ngayo. Ngantsasa ithile la makhwenkwe ayesonga iingutyana zawo zokulala emva kokulala kwipavumente ebandayo. Babebasa umlilo ngenkukuma ukugxotha ingqele. Phakathi kwala makhwenkwe kwakukho inkwenkwe egama linguMagozwe. Wayengoyena umncinane kubo bonke.

Dans la ville animée de Nairobi, loin d’un climat familial attentif et aimant, vivait un groupe de jeunes sans-abris. Ils vivaient au jour le jour. Un matin, les garçons remballaient leurs matelas après avoir dormi sur le trottoir tout froid. Pour braver le froid, ils avaient fait un feu à l’aide de détritus. Parmi ces jeunes garçons se trouvait Magozwe. C’était le plus jeune d’entre eux.


Abazali bakaMagozwe basweleka eneminyaka emihlanu kuphela. Waya kuhlala nomalume wakhe. Le ndoda yayingayikhathalelanga le nkwenkwana. Wayengamniki nditsho nokutya okwaneleyo. Wayemsebenzisa okwekhoboka.

Quand Magozwe perdit ses parents, il n’avait que cinq ans. Après leur décès, il alla s’installer avec son oncle, mais ce dernier n’avait pas une once d’affection pour Magozwe. Il ne lui donnait pas assez de nourriture et le faisait travailler très dur.


Umalume kaMagozwe wayembetha xa ekhalaza okanye ebuza imibuzo. Xa uMagozwe ebuza ukuba angaya na esikolweni, umalume wakhe wayembetha athi, “Usisidenge esingenakufunda nto.” Emva kweminyaka emithathu yalempatho uMagozwe wabaleka wamshiya umalume wakhe. Waya kuhlala esitalatweni.

Si Magozwe avait le malheur de se plaindre ou de répliquer, son oncle le frappait. Quand Magozwe demandait s’il pouvait aller à l’école, son oncle le frappait de plus belle, lui disant : « Tu es trop stupide pour apprendre quoi que ce soit. » Après avoir supporté ce traitement pendant trois ans, Magozwe s’enfuit de chez son oncle et commença à vivre dans la rue.


Babunzima ubomi basesitalatweni kwaye la makhwenkwe etsala nzima imihla ngemihla ukufumana ukutya. Maxa wambi babebanjwa, maxa wambi bebethwa. Xa begula kwakungekho mntu wokubanceda. Babexhomekeke kwimalana ababeyifumana ngokungqiba, bethengisa neeplastiki nenkukuma ephinda isetyenziswe kwakhona. Ubomi babubanzima kakhulu ngenxa yemilo namanye amaqela awayefuna ukulawula iingingqi ezithile kulodolophukazi.

La vie dans la rue était difficile et la plupart des garçons avaient du mal à se procurer de la nourriture. Il leur arrivait de se faire arrêter, et quelquefois, ils se faisaient tabasser. Lorsqu’ils étaient malades, il n’y avait personne pour les aider. Le groupe dépendait du peu d’argent gagné en mendiant, ou en vendant des plastiques ou autres objets recyclables. Les bagarres avec les autres groupes qui voulaient contrôler toute la ville rendait leur vie encore plus difficile.


Ngenye imini uMagozwe wathi ekhangela emigqomeni wafumana incwadi endala yamabali. Wayivuthulula wayifaka kwingxowana yakhe. Wayeyikhupha mihla le abukele imifanekiso ekuloo ncwadi. Wayengakwazi ukufunda amagama.

Un jour, Magozwe fouilla dans la poubelle et trouva un vieux livre. Il le dépoussiéra et le mit dans son sac. Les jours suivants, il prit l’habitude de sortir son livre de son sac et d’en regarder les images. Il ne savait pas lire.


Le mifanekiso yayibalisa ngenkwenkwana eyakhula yaba ngumqhubi weenqwelo-moya. UMagozwe wayephupha ngokuba ngumqhubi weenqwelo-moya. Maxa wambi wayezibona eyile nkwenkwana ikweli bali.

Les images racontaient l’histoire d’un garçon qui, quand il était devenu grand, devint pilote. Magozwe rêvait qu’il était pilote. Quelquefois, il imaginait qu’il était le garçon dans l’histoire.


Kwakubanda uMagozwe emi ecaleni kwendlela engqiba. Kweza indoda kuye. “Molo, ndinguThomas. Ndisebenza kufutshane apha, kwindawo onokufumana kuyo into etyiwayo,” yatsho indoda. Yakhomba kumzi otyheli onophahla olubhlowu. “Ndiyathemba ukuba uyakuya phaya uyokufumana ukutya?” yabuza. UMagozwe wajonga kule ndoda, wajonga kulo mzi. “Mhlawumbi,” watsho waze wahamba.

Il faisait froid. Magozwe se tenait dans la rue, mendiant, quand soudain un homme s’approcha de lui et dit : « Bonjour, je m’appelle Thomas. Je travaille tout près d’ici, dans un endroit où tu pourras manger », dit-il. Il lui montra au loin une maison jaune au toit bleu. « J’espère que tu viendras manger », lui dit-il. Magozwe regarda l’homme, puis la maison, et lui répondit : « Peut-être », puis il s’en alla.


Kwiinyanga ezilandelayo la makhwenkwe angenamakhaya aqhelana nokubona uThomas. Wayekuthanda ukuthetha nabantu, ingakumbi abantu abahlala esitalatweni. UThomas wayephulaphula amabali angobomi babantu. Wayeqinisekile kwaye enomonde kwaye engakhe abekrwada okanye angabina ntlonipho. Amanye amakhwenkwe aqalisa ukuya kulendlu ityheli nabhlowu ukuya kufumana isidlo sasemini.

Les mois suivants, le jeune sans-abri avait pris l’habitude de voir Thomas dans les parages. Il aimait parler avec les gens qui vivaient dans la rue. Thomas écoutait les histoires que lui racontaient les gens. Il était sérieux, patient. Il n’était jamais impoli ni irrespectueux. Certains garçons commencèrent à se rendre à la maison jaune et bleue pour avoir un repas à midi.


UMagozwe wayehleli kwipavumente ebuka incwadi yakhe yemifanekiso kwaze kwafika uThomas wahlala ecaleni kwakhe. “Ingaba lingantoni eli bali?” wabuza uThomas. “Lithetha ngenkwenkwana eyaba ngumqhubi weenqwelo-moya,” waphendula uMagozwe. “Ngubani igama lalenkwenkwana?” wabuza uThomas. “Andilazi, andikwazi ukufunda,” watsho uMagozwe ethethela phantsi.

Magozwe s’asseyait sur le trottoir et regardait les images de son livre quand soudain, Thomas vint s’assoir à côté de lui. « De quoi parle l’histoire » ? demanda Thomas. « C’est l’histoire d’un garçon qui devient pilote », lui répondit Magozwe. « Comment s’appelle ce garçon », demanda Thomas. Magozwe répondit calmement : « Je ne sais pas, je ne sais pas lire. »


Ukudibana kwabo, uMagozwe waxelela uThomas ngebali lakhe. Wamxelela ngomalume wakhe nesizathu sokuba abaleke. UThomas wayengathethi kakhulu, kwaye wayengamxeleli uMagozwe kuba enze ntoni na, kodwa wayephulaphula ngononophelo. Maxa wambi babencokola ngeli lixa besitya kwindlu enophahla olubhlowu.

Quand ils se rencontraient, Magozwe commençait à raconter son histoire à Thomas. L’histoire de son oncle et la raison pour laquelle il s’était enfui. Thomas ne parlait pas beaucoup et ne disait pas à Magozwe ce qu’il devait faire, mais l’écoutait toujours très attentivement. Quelques fois, ils parlaient autour d’un repas qu’ils prenaient dans la maison au toit bleu.


Kufutshane nomhla wokuzalwa kaMagozwe egqiba iminyaka elishumi, uThomas wamnika incwadi yamabali entsha. Yayithetha ngenkwenkwana eyakhulela ezilalini eyakhula yaba ngumdlali webhola odumileyo. UThomas wamfundela le ncwadi uMagozwe amaxa amaninzi waza wathi ngenye imini, “Ndicinga ukuba kufuneka uye esikolweni ukwazi ukufunda. Ucinga ntoni wena?” UThomas wathi kukho indawo ayaziyo apho abantwana bavunyelwa ukuba bahlale baye nasesikolweni.

Autour du dixième anniversaire de Magozwe, Thomas lui offrit un nouveau livre. C’était l’histoire d’un jeune villageois qui, quand il fut devenu grand, devint joueur de football. Thomas lut cette histoire à Magozwe maintes et maintes fois, jusqu’au jour où il lui dit : « Je pense qu’il est temps que tu ailles à l’école apprendre à lire. Qu’en penses-tu ? » Thomas lui expliqua qu’il connaissait un endroit où les enfants pouvaient rester et aller à l’école.


UMagozwe wacinga ngalendawo intsha nangokuya esikolweni. Mhlawumbi umalume wakhe wayelungile xa esithi usisidenge esinganakho ukufunda nto? Angathini xa benokumbetha kulendawo intsha. Wayesoyika. “Mhlawumbi kungcono ahlale esitalatweni,” wacinga ngolo hlobo.

Magozwe pensa à ce nouvel endroit et à l’idée d’aller à l’école. Et si son oncle avait raison, s’il était vraiment trop stupide pour apprendre quoi que ce soit ? Et si on le battait dans ce nouvel endroit ? Il avait peur. « Peut-être serait-il plus judicieux de rester vivre dans la rue », pensait-il.


Waxelela uThomas ngoloyiko lwakhe. Ekuhambeni kwexesha le ndoda yamthembisa ukuba ubomi bunokuba ngcono kulendawo intsha.

Il partagea ses craintes avec Thomas. Avec le temps, Thomas parvint à le rassurer en lui expliquant que la vie là-bas pourrait être meilleure.


Ngoko ke uMagozwe wafumana igumbi lokuhlala kumzi onophahla oluluhlaza namanye amakhwenkwe amabini. Babelishumi bebonke abantwana ababehlala kweli khaya. Kwakukho noMama uCissy nomyeni wakhe, izinja ezintathu, ikati kunye nebhokhwe endala.

Et Magozwe emménagea dans une chambre, dans une maison au toit vert. Il partageait la chambre avec deux autres garçons. Il y avait dix garçons au total qui vivaient dans la maison. Y vivaient aussi tante Cissy et son mari, trois chiens, un chat et un vieux bouc.


UMagozwe waqala isikolo kwaye kwakunzima. Wayesemva ngomsebenzi omninzi kakhulu. Maxa wambi wayefuna ukunikezela. Kodwa wayecinga ngomqhubi weenqwelo-ntaka kunye nomdlali webhola awayefunda ngabo kwiincwadi zakhe zamabali. Wayenganikezeli efana nabo.

Magozwe commença l’école. C’était difficile. Il avait beaucoup à rattraper. Quelquefois il voulait abandonner. Mais il pensait à la possibilité de devenir pilote ou joueur de football. Et comme les deux garçons de l’histoire, il n’abandonna pas.


UMagozwe wayehleli eyadini kwindlu enophahla oluluhlaza efunda incwadi yamabali yasesikolweni. UThomas weza kuhlala ecaleni kwakhe. “Lingantoni eli bali?” wabuza uThomas. “Limalunga nenkwenkwana eyaba nguTitshala,” waphendula uMagozwe. “Ngubani igama lalenkwenkwana?” wabuza uThomas. “Igama layo nguMagozwe,” waphendula enoncumo uMagozwe.

Magozwe était assis à l’entrée de la maison au toit vert, et lisait un livre qui venait de l’école. Thomas vint et s’assis à côté de lui. Il lui demanda : « De quoi parle l’histoire ? » Magozwe répondit : « C’est l’histoire d’un petit garçon qui voulait devenir professeur. » «Comment s’appelle le garçon », lui demanda Thomas. « Son nom est Magozwe », lui répondit Magozwe, avec un sourire.


Écrit par: Lesley Koyi
Illustré par: Wiehan de Jager
Traduit par: Kholeka Mabeta
Langue: xhosa
Niveau: Niveau 5
Source: Magozwe du Livre de contes africains
Licence de Creative Commons
Ce travail est autorisé sous une licence Creative Commons Attribution 4.0 non transposé.
Lire plus de contes de niveau 5 :
Options
Retour à la liste des contes Téléchargement PDF