Téléchargement PDF
Retour à la liste des contes

Mupumuno kuli Baneene Les vacances avec grand-maman

Écrit par Violet Otieno

Illustré par Catherine Groenewald

Traduit par Vision Milimo

Langue chitonga

Niveau Niveau 4

Lire l’histoire en entier L’enregistrement audio de cette histoire est actuellement indisponible.


Odongo alimwi a Apiyo bakali kukkala mudolopo antoomwe abausyi. Mbokuli kuti bakalizyi kuti bakeelede kuunka kuli baneenenyina ciindi camupumuno, bakakkala kabalangila mupumuno kuti usike. Bakaapanyina bakali kukkala mumunzi waba sikuzela nswi munsi munsi akawiya.

Odongo et Apiyo vivaient dans la ville avec leur père. Ils avaient hâte aux vacances. Non seulement parce que l’école serait fermée, mais parce qu’ils iraient rendre visite à leur grand-mère. Elle vivait dans un village de pêche près d’un grand lac.


Odongo alimwi aa Apiyo bakalikkomene nkaambo kakuti cakali ciindi cakuyakukuswaya bakaapanyina alimwi. Buzuba bwakweenda kabutanasika, bakalongela zyibbudu zyabo alimwi akukkala kabalibambilide kunyamuka kuya kumunzi buzuba butobela. Kwiina nibakoona masiku oonse, bakali kwiile kwaambaula zyijatikizya mupumuno wabo.

Odongo et Apiyo avaient hâte parce que c’était à nouveau le temps de rendre visite à leur grand-mère. La veille, ils ont fait leurs valises et se sont préparés pour le long voyage jusqu’à son village. Ils ne pouvaient pas dormir et ils ont parlé toute la nuit à propos des vacances.


Mafwumo-fwumo buzuba bwakatobela, bakanyamuka kuya ku munzi mumootokala wa bausyi. Bakainda mumalundu alimwi amumyuunda mipati mobalima zyisyango mbuli zyisamu zyatii. Bakali kuyaabubala myootokala kumwi kabaimba anyiimbo.

Tôt le lendemain matin, ils sont partis vers le village dans la voiture de leur père. Ils ont vu des montagnes, des animaux sauvages et des plantations de thé. Ils ont compté les voitures et ont chanté des chansons.


Nikwakainda kaindi, bana bakakatala amana bakoona.

Après un certain temps, les enfants se sont endormis, fatigués.


Bausyi bakabusya Odongo alimwi aa Apiyo nibakasika kumunzi. Bakabajana banyinakulu ba Nyar-Kanyada, balalyookezya amunseme munsi acisamu. Izyina eeli lya Nyar-Kanyada mumulaka wa Luo, caamba kuti “Musimbi mwana abantu baku Kanyada”. Wakali mucembele uulimvwide alimwi mubotu.

Papa réveilla Odongo et Apiyo lorsqu’ils arrivèrent au village. Ils ont trouvé leur grand-mère Nyar-Kanyada assise sous un arbre. En luo, Nyar-Kanyada veut dire « fille du peuple de Kanyada ». C’ était une femme belle et forte.


Nyar-Kanyada wakabatambula beenzu bakwe muŋanda yakwe alimwi kwakaba kuzyana akwiimba cakukkomana mukati kaŋanda. Bazyukulu bakwe bakalimvwa kukkomana kubaa ciindi cakubapa zyipego nzyibakabaletela kuzwa kudolopo. “Kusaanguna amujule cipego cangu,” wakaamba Odongo. “Peepe, musaangune kujula cangu anzyina,” wakaamba Apiyo.

Nyar-Kanyada les a accueillis dans sa maison et a dansé tout autour de la salle en chantant de bonheur. Ses petits-enfants avaient hâte de lui donner les cadeaux qu’ils avaient apportés de la ville. « Ouvre mon cadeau en premier, » dit Odongo. « Non, ouvre le mien en premier ! » dit Apiyo.


Bakaapanyina nibakamaninzya kujula zyipego zyabo, bakabaleleka bazyikulu babo mumulawo wabo.

Après avoir ouvert ses cadeaux, Nyar-Kanyada donna une bénédiction traditionnelle à ses petits-enfants.


Kumane waawo, Odongo alimwi a Apiyo bakaunka anze. Bakatalika kutandaanya nkonkolekwa alimwi atuyuni.

Ensuite, Odongo et Apiyo sont sortis dehors. Ils ont poursuivi des papillons et des oiseaux.


Bakatanta muzyisamu akufwusa zyakufwusa-fwusa mucizyiba.

Ils ont grimpé aux arbres et se sont éclaboussés dans l’eau du lac.


Nikwakasiya, bakajokela kuŋanda kuya kulya cakulya ca kulalila. Kabataninga akumaninzya kulya, bakatalika kufwukula!

Quand la nuit tomba ils retournèrent à la maison pour souper. Ils se sont endormis avant même de finir de manger!


Buzuba bwakatobela, bausyi bakabasiya bana kuli banyinakulu ba Nyar-Kanyada akujokela kudolopo.

Le lendemain, le père des enfants est retourné à la ville, les laissant avec Nyar-Kanyada.


Odongo alimwi aa Apiyo bakabagwasya banyinakulu milimo yaaŋanda. Bakateka meenda akutebba nkuni. Bakali kubwezelela amaji aankuku alimwi akucela cisyu kuzwa mumuunda.

Odongo et Apiyo ont aidé leur grand-mère à faire les tâches ménagères. Ils sont allés chercher de l’eau et du bois de chauffage. Ils ont ramassé les œufs des poules et ont cueilli des herbes aromatiques dans le jardin.


Nyar-Kanyada wakabayiisya bazyukulu bakwe kujika nsima yakulya aa musinza. Wakabatondezya alimwi abwakujika mupunga uuligwa answi ziyokedwe .

Nyar-Kanyada a montré à ses petits-enfants comment faire de l’ugali mou pour manger avec du ragoût. Elle leur a montré comment faire du riz de noix de coco pour manger avec du poisson grillé.


Bumwi buzuba mafwumo-fwumo, Odongo wakajulila ŋombe zyabanyinakulu akuzyitola kukucela. Zyakanjila mumuunda wabasimukobonyina. Mulimi ooyu wakamunyemena kapati Odongo. Wakalikalauka akuyanda kuti ŋombe azyijate kuciba cakwe akaambo kakuti zyalya mumuunda wakwe. Kuzwa buzuba oobu, mwana musankwa wakabona masimpe kuti ŋombe zyakwe taziyinki kabili mumyuunda yabantu.

Un matin, Odongo a mené paître les vaches de sa grand-mère. Elles ont couru dans la ferme d’un voisin. Le fermier était fâché envers Odongo. Il a menacé de garder les vaches parce qu’elles avaient mangé ses récoltes. À partir de ce jour-là, le garçon a veillé à ce que les vaches ne fassent pas d’autres bêtises.


Buzuba bumbi, bana bakaunka kumaaketi antoomwe a Nyar-Kanyada. Bakaapanyina bakajisi cintoolo mobakali kusambala cisyumani, imunyo alimwi ansipa. Apiyo wakali kumvwa kabotu kwaambila bantu myuulo yazyintu, Odongo walo wakali kubikka muzipepa zya kuyumwida zyintu nzyibakali kuula bantu.

Un autre jour, les enfants sont allés au marché avec Nyar-Kanyada. Elle avait un stand pour vendre des légumes, du sucre et du savon. Apiyo aimait donner le prix des articles aux clients. Odongo emballait ce que les clients achetaient.


Izuba lyabbila, bakali kunywa tii antoomwe. Bakali kubagwasya bakaapanyina kubala mali ngubajana mubuzuba oobu.

À la fin de la journée, ils ont bu du thé chai ensemble. Ils ont aidé leur grand-mère à compter l’argent qu’elle avait gagné.


Pele kabatana akuyeeyela, mazuba amupumuno akamana, eelyo bana bakajokela kudolopo. Nyar-Kanyada wakapa Odongo kasoti mpoonya Apiyo wakapegwa nsweta. Bakababikkila cakulya cakulya munzila mulweendo lwabo.

Trop tôt, les vacances étaient terminées et les enfants devaient retourner à la ville. Nyar-Kanyada donna une casquette à Odongo et un chandail à Apiyo. Elle emballa de la nourriture pour leur voyage.


Bausyi nibakaboola kuzyi kubabweza, bana tiibakali kuyanda kujokela. Bana bakalomba bakaapanyina ba Nyar-Kanyada kuti baunke ambabo kudolopo. Bakaseka-seka akwaamba kuti, “Ndakomenensya kukkala mudolopo. Ndini kumulindila kuti mukaboole alimwi okuno kumunzi.”

Quand leur père est venu les chercher, ils ne voulaient pas partir. Les enfants ont supplié Nyar-Kanyada de venir avec eux à la ville. Elle sourit et dit, « Je suis trop vieille pour la ville. J’attendrai votre retour à mon village. »


Odongo alimwi a Apiyo bakakumbata bakaapanyina akubalaya.

Odongo et Apiyo l’ont tous les deux embrassée fort et lui ont dit au revoir.


Nibakasika kucikolo, Odongo alimwi a Apiyo bakaambila beenzyinyina buumi bwakumunzi. Bamwi bana bayeeya kuti buumi mudolopo mbubotu. Bamwi bayeeya kuti buumi muminzi mbubotu kwiinda mudolopo. Pele cibotelezya ncakuti boonse bakazumina kuti Odongo alimwi a Apiyo bakali aciindi cibotu antoomwe abakaapanyina.

Quand Odongo et Apiyo sont retournés à l’école ils ont raconté leurs histoires de la vie dans le village à leurs amis. Certains enfants croyaient que la vie en ville était bonne. D’autres étaient de l’avis que le village était meilleur. Et surtout, ils étaient tous d’accord que Odongo et Apiyo avaient une grand-mère merveilleuse !


Écrit par: Violet Otieno
Illustré par: Catherine Groenewald
Traduit par: Vision Milimo
Langue: chitonga
Niveau: Niveau 4
Source: Holidays with grandmother du Livre de contes africains
Licence de Creative Commons
Ce travail est autorisé sous une licence Creative Commons Attribution 4.0 non transposé.
Options
Retour à la liste des contes Téléchargement PDF