Téléchargement PDF
Retour à la liste des contes

Mbuto Nsyoonto: Kaano ka Wangari Maathai Une petite graine : l'histoire de Wangari Maathai

Écrit par Nicola Rijsdijk

Illustré par Maya Marshak

Traduit par Chester Mwanza

Langue chitonga

Niveau Niveau 3

Lire l’histoire en entier L’enregistrement audio de cette histoire est actuellement indisponible.


Mumunzi umwi uuli mujeleele lyamulundu utegwa Kenya cisi ca Afulika nkocili kujwe, kasimbi kamwi kasyoonto kakali kubeleka mumyuunda abanyina. Izyina lyankako lyakali Wangari.

Dans un village situé sur les flancs du Mont Kenya en Afrique de l’Est, une petite fille travaillait dans les champs avec sa mère. Son nom était Wangari.


Wangari wakali kuyandisya kuba anze. Mumuunda wamukwasyi, Wangari wakalima akusyanga tumbuto tusyoonto-syoonto mubulongo bukasaala.

Wangari aimait beaucoup être dehors. Dans le potager de sa famille, elle faisait des trous dans le sol avec sa machette. Elle enfouissait des petites graines dans la terre chaude.


Wakali kukkomana kapati kuti zuba lyazwa akubbila. Kuti naa waleka kuzibona kabotu zyisyango, wakali kuzyiba kuti kwasiya nciindi cakuya kuŋanda. Wakali kwiinda mukazila kasyoonto kainda mumyuunda mane waakuzabuka mulonga kayoobuya.

Son moment préféré de la journée était juste après le coucher du soleil. Quand il faisait trop nuit pour voir les plantes, Wangari savait qu’il était l’heure de rentrer à la maison. Pour rentrer, elle devait suivre des sentiers étroits à travers champs et traverser des rivières.


Wangari wakalimwana musongo amana ucenjede, aboobo wakali kulomohya kapati kuti aunke kucikolo. Pesi banyina abausyi bakali kuyanda kuti kakkala biyo aŋanda akubagwasya milimo. Naakakkwanya myaka ciloba yakuhyalwa, mupati wakwe wakabakombelezya bahyali bakwe kuti bamutole kucikolo.

Wangari était une enfant intelligente et avait hâte d’aller à l’école. Mais sa mère et son père voulaient qu’elle reste à la maison pour les aider. Quand elle eut sept ans, son grand frère persuada ses parents de la laisser aller à l’école.


Wakali kuyandisya kwiiya! Wangari wakali kwiiya zyintu zyipya ciindi coonse kufwumbwa abala bbuku. Wakalaa maanu kapati mucikolo. Wakacita kabotu kwiindilila mucikolo, bakamutamba kuti akaakuiile nyika nkwiili ku hisi hijatene ihya ku America. Wangari wakakkomana. Wakali kuyandisya kuzyiba zyintu zyinji zyamunyika.

Elle aimait apprendre ! Wangari apprenait de plus en plus avec chaque livre qu’elle lisait. Elle travaillait si bien à l’école qu’elle fut invitée à étudier aux Etats Unis d’Amérique. Wangari était enthousiaste ! Elle voulait en savoir plus sur le monde.


Ku America, wakaiya zyintu zyinji zyipya. Wakali kwiiya lwiiyo lwakubambilila zyisyango. Wakayeeya mbwaakali kusyanga zyisyango naakali mucisi cokwabo ca Kenya.

A l’université américaine, Wangari apprit beaucoup de choses nouvelles. Elle étudia les plantes et la manière dont elles grandissent. Et elle se rappela comment elle avait grandi : en jouant avec ses frères à l’ombre des arbres dans les magnifiques forêts du Kenya.


Mwaakali kuya kumbele kwiiya, cakali kumukubulusya mbwaakali kubayandisya bantu baku Kenya. Wakali kuyanda kuti kabakkomene alimwi kabaangulukide. Mazuba mbwaakali kuya bweenda ambwaakali kwiiya ku America, cakali kumuyeeyezya kuŋanda ku Afulika.

Plus elle apprenait, plus elle réalisait qu’elle aimait les habitants du Kenya. Elle voulait qu’ils soient heureux et libres. Plus elle apprenait, plus elle se rappelait son foyer africain.


Naakamana lwiiyo lwakwe, wakapiluka ku Kenya. Wakajana kuti zyintu zyakacinca. Myuunda yakakomenzyegwa. Bamakaintu bakanyina kwakutebbela nkuni kuti bajike. Bantu bakalipengede alimwi bana bakali aanzala.

Quand elle eut terminé ses études, elle retourna au Kenya. Mais son pays avait changé. De larges fermes s’étendaient à travers la campagne. Les femmes n’avaient plus de bois pour cuire les aliments. Les gens étaient pauvres et les enfants avaient toujours faim.


Wangari wakalizyi cakucita. Wakayiisya bamakaintu kuti batalike kusyanga zyisamu kubelesya snake zya hisamu. Bamakaintu bakatalika kusambala zyisamu akubelesya mali kugwasyilizya mikwasyi yabo. Bakakkomana kapati. Wangari wakabagwasya alimwi bakalimvwa kuba anguzu.

Wangari savait ce qu’il fallait faire. Elle apprit aux femmes comment planter des arbres en utilisant des graines. Les femmes vendirent les arbres et utilisèrent l’argent pour faire vivre leurs familles. Les femmes étaient très heureuses. Wangari les avait aidées à se sentir puissantes et fortes.


Mukuya kwaciindi, zyisamu zyakakomena. Milonga yakatalika kukunka alimwi. Bantu banji bakamvwa mpuwo ya Wangari. Sunu, zyuulu-zyuulu zyazyisamu zyakasyangwa kuzwa kambuto zya Wangari.

Avec le temps, les nouveaux arbres se transformèrent en forêts, et les rivières recommencèrent à couler. Le message de Wangari traversa toute l’Afrique. Aujourd’hui des millions d’arbres ont grandi grâce aux graines de Wangari.


Wangari wakabeleka canguzu. Bantu banji bakamuzyiba nyika yoonse mboizulwa. Bakamupa bulumbu bwa luumuno butegwa Nobel kulumbula milimo yakwe mibotu. Wakali muntu wakusaanguna kupegwa bulumbu bwa Nobel bwa luumuno bwamusyobo ooyu nyika ya Afulika mbozulywa.

Wangari avait travaillé dur. Partout dans le monde, les gens s’en aperçurent et lui donnèrent un prix renommé. Il s’appelle le Prix Nobel de la Paix et elle fut la première femme africaine à le recevoir.


Wangari wakafwa mu 2011, pesi inga tulamuyeeya twabona bubotu bwazyisamu.

Wangari mourut en 2011 mais nous pensons à elle à chaque fois que nous voyons un bel arbre.


Écrit par: Nicola Rijsdijk
Illustré par: Maya Marshak
Traduit par: Chester Mwanza
Langue: chitonga
Niveau: Niveau 3
Source: A Tiny Seed: The Story of Wangari Maathai du Livre de contes africains
Licence de Creative Commons
Ce travail est autorisé sous une licence Creative Commons Attribution 4.0 non transposé.
Options
Retour à la liste des contes Téléchargement PDF