Soudainement, elles se sont rendu compte qu’il était tard. Elles se sont dépêchées de rentrer au village.
Sho ya thiki lwopopepi negumbo, Nozibele okwi ikwata mothingo. Okwa mono kutya okwa dhimbwa ko omagwe ge gomothingo! “Kwathii ndje tu shuneni!” Osho a indile ookuume ke. Ihe ookuume ke oya tindi oshoka anuwa okwa li kwa toka noonkondo.
Mais quand elles étaient presque arrivées chez elles, Nozibele mit sa main à son cou. Elle avait oublié son collier ! « S’il vous plaît, retournez avec moi ! » supplia-t-elle ses amies. Mais ses amies lui dirent que c’était trop tard.
Nozibele okwa shuna komulonga oye awike. Okwa toola po omagwe ge e ta endelele a ye kegumbo. Ashike okwa kana ondjila e ta pukile momilema.
Ainsi Nozibele retourna à la rivière toute seule. Elle trouva son collier et se dépêcha de rentrer chez elle. Mais elle se perdit dans le noir.
Okwa mono uuyelele tawu ziilile mokandunda hoka ka li okanano komeho ge. Okwa endelele a ye kokandunda hoka taku zi uuyelele, e ta konkola pomweelo.
Au loin elle vit de la lumière qui venait d’une cabane. Elle se hâta vers la cabane et cogna à la porte.
Okwa li a kumwa sho ombwa oyo ya egulula omweelo, e tayi mu pula tayi ti: “Owa hala shike?” “Onda puka notandi kongo omulalo!” Nozibele ta yamukula. “Ila mo ngele hasho otandi ku li!” Ombwa osho ya ti. Nozibele okwa yi meni.
À sa surprise, un chien ouvrit la porte et dit, « Qu’est-ce que tu veux ? » « Je suis perdue et j’ai besoin d’un endroit pour dormir, » dit Nozibele. « Rentre, sinon je te mords ! » dit le chien. Alors, Nozibele rentra.
“Telekela ndje!” Ombwa osho ye mu lombwele. “Inandi telekela nale oombwa,” Nozibele ta yamukula. “Teleka, ngele hasho otandi ku li,” ombwa tayi yamukula. Nozibele okwa teleke.
Puis le chien dit, « Fais-moi à manger ! » « Mais je n’ai jamais cuisiné pour un chien auparavant, » répondit-elle. « Cuisine, sinon je te mords ! » dit le chien. Donc, Nozibele prépara de la nourriture pour le chien.
Ensuite, le chien dit, « Fais le lit pour moi ! » Nozibele répondit, « Je n’ai jamais fait de lit pour un chien. » « Fais le lit, sinon je te mords ! » dit le chien. Donc, Nozibele fit le lit.
Kehe esiku Nozibele oku na okuteleka, okukomba nokuyogela ombwa. Esiku limwe ombwa oye mu lombwele ya ti: “Nozibele, nena otandi ka talela po ookuume kandje. Sho tandi ka galuka, nandi adhe wa komba egumbo, e to teleke to yogo iinima yandje.”
Chaque jour, elle devait cuisiner et balayer et laver pour le chien. Puis un jour le chien dit, « Nozibele, aujourd’hui je dois rendre visite à des amis. Balaye la maison, fais à manger et lave mes affaires avant mon retour. »
Ombwa sho ya yi, mbalambala Nozibele okwa kutha oondali ndatu dhomafufu komutse gwe. Efufu limwe okwe li tula kohi yombete yombwa, limwe okwe li tula konima yomweelo nalimwe okwe li tula moshigunda. Okwa fadhuka po a dhiginina e ta yi kegumbo.
Aussitôt que le chien fut parti, Nozibele prit trois cheveux de sa tête. Elle en mit un sous le lit, un derrière la porte et un dans le kraal. Puis elle rentra chez elle en courant aussi vite qu’elle pouvait.
Ombwa sho ya galuka oya tameke okukonga Nozibele. “Nozibele owu li peni?” Osho ya pula. “Ongame nguka kohi yombete,” efufu lyotango tali yamukula. “Ongame nguka konima yomweelo,” efufu etiyali tali yamukula. “Ongame nguka ndi li moshigunda,” efufu etitatu tali yamukula wo.
Quand le chien revint, il chercha Nozibele. « Nozibele, où es-tu ? » cria-t-il. « Je suis ici, sous le lit, » dit le premier cheveu. « Je suis ici, derrière la porte, » dit le deuxième cheveu. « Je suis ici, dans le kraal, » dit le troisième cheveu.
Ombwa oya mono kutya Nozibele okwe yi kotokele. Oya tondoka ya landula Nozibele sigo okomukunda gwawo. Ashike aamati aamwayina yaNozibele oya adhika ye yi langela ya tya iitago iinene. Ombwa oya piluka e tayi fadhuka po. Okuza kesiku ndyoka, inayi monika we tuu nando.
Ainsi le chien sut que Nozibele l’avait trompé. Il courut et courut jusqu’au village. Mais les frères de Nozibele l’attendaient avec des gros bâtons. Le chien vira de bord et s’enfuit et on ne l’a pas revu depuis.