Téléchargement PDF
Retour à la liste des contes

Maiũ ma Sũsũ Les bananes de grand-mère

Écrit par Ursula Nafula

Illustré par Catherine Groenewald

Traduit par Anna Kula

Langue kamba

Niveau Niveau 4

Lire l’histoire en entier L’enregistrement audio de cette histoire est actuellement indisponible.


Sũsũ aĩ vakuvĩ mĩaka mĩongo mwonza. Aĩ mũthangaau. Mũũndanĩ kwake avandaa mũvya, mwee, manga na maiũ. Sũsũ akethaa maiũ kĩla ĩvinda ya mwaka. Grandma’s garden was wonderful full of sorghum, millet, and cassava. But best of all were the bananas. Although Grandma had many grandchildren, I secretly knew that I was her favourite. She invited me often to her house. She also told me little secrets. But there was one secret she did not share with me: where she ripened bananas.

Le jardin de grand-mère était merveilleux – plein de sorgho, de millet et de manioc. Mais le meilleur de tout, c’était les bananes. Bien que grand-mère avait beaucoup de petits-enfants, je savais que secrètement j’étais sa préférée. Elle m’invitait souvent dans sa maison. Elle partageait avec moi ses petits secrets. Mais il y avait une chose qu’elle gardait secrète : l’endroit où elle faisait mûrir les bananes.


Sũsũ aĩna syana mbingĩ. Ĩndĩ katĩka onthe, nyie na aamwaiya na eetwiya kwa kĩmbithĩ nĩtwesĩ sũsũ nũtwendete kũvĩta ala angĩ. Nau nĩwe waĩ ĩlumaita ya sũsũ kwou sũsũ atũkua kwa nzĩa ya mwanya. Kwa ngelekany’o nĩwokaa mũsyĩ kwitũ mavinda maingĩ. Ĩla ena nau na mwaitũ nĩmathekaa mũno. Na kĩngĩ nowatwĩtaa nyũmba kwake mavinda maingĩ. Ĩũlũ wa syĩndũ syonthe sũsũ nĩwatũtavasyaa syĩmbithĩ syake ĩndĩ ve kĩmbithĩ kĩmwe ũtatũtavya: vala waindĩa maiũ make. Mũthenya ũmwe nĩnonie kĩkavũ kya malala kiĩtwe suanĩ nza wa nyũmba ya sũsũ. Ĩla nakũlilye nĩ kyakĩ nanengiwe ũsũngĩo ũmwe kana nĩ kĩkavũ kya syama. Sũsũ anzũngĩa ou nĩwendee kũalyũla kĩtembe kya

Un jour, je vis un grand panier de paille placé au soleil devant la maison de grand-mère. Quand je lui ai demandé à quoi il servait, pour seule réponse, elle me dit : « C’est mon panier magique. » A côté du panier, il y avait plusieurs feuilles de bananier que grand-mère retournait de temps en temps. J’étais curieuse. « A quoi servent ces feuilles, grand-mère ? » demandai-je. Mais pour seule réponse, elle me dit : « Ce sont mes feuilles magiques. »


Vakuvĩ na kĩkavũ vaĩna mathangũ ma maiũ wekalaa akwalyũla ĩvinda kwa ĩvinda. “Mathangũ asu nĩmakĩ sũsũ?” nĩnamũkũlilye na anzũngĩa “aa nĩ mathangũ makwa ma kwĩka syama.” Mũminũkĩlyo, sũsũ nĩwombĩanĩe maiũ onthe ala maĩ nyekinĩ. Kyaĩ kĩndũ kya kwendeesya kwona sũsũ, ĩiũ ĩnene matũ ma maiũ na kĩkavũ kya malala kĩnene. Onew’a nĩnendaa kwĩloela nĩmanye ũndũ sũsũ ũkũtũmĩa syĩndũ isu syonthe, sũsũ nĩwandũmie ngeete kĩndũ kuma vala ve mwaitũ.

C’était fascinant de regarder grand-mère, les bananes, les feuilles de bananier et le grand panier de paille. Mais grand-mère m’envoya retrouver maman pour aller chercher quelque-chose. « Grand-mère, s’il te plaît, laisse-moi regarder ce que tu prépares… » « Ne sois pas têtue, petite, fais ce que je te demande » insista-t-elle. Je partis donc en courant.


Ndililikana kĩndũ kĩu kyaĩ kyaũ. Nĩnamwĩsũvie ngũmwĩa, “Sũsũ naku eka nambe kwona wĩsovya....” “Eke kwĩthĩwa kana keemu, ĩka ũndũ watavwa.” Sũsũ nĩwasũngĩie. Nĩnaumie nĩsembete. Nasyokethya nethĩie sũsũ ailye nza wa nyũmba. “Sũsũ, kĩkavũ kĩva na maiũ na…?” ĩndĩ ũsũngĩo ũla nakwatie nĩkana, “Syĩvandũnĩ vakwa va syama.” Nĩnendaa kũmanya vandũ vau va syama ĩndĩ namũkũlya sũsũ nĩwendee kwĩtwĩkĩthya kana ndakwĩw’a na aendea kw’ina wathi. Nĩnakwie ngoo.

A mon retour, grand-mère était assise dehors, mais il n’y avait plus ni panier, ni bananes. « Grand-mère, où est le panier, où sont toutes les bananes, et où est … » Mais pour seule réponse, elle me dit : « Ils sont dans mon lieu magique. » J’étais très déçue.


Matukũ elĩ mathela sũsũ aĩna mĩtũkĩ ya kũthi mũkutano ndũanĩ. Nĩwandũmie ngamwosee ndata yake lumunĩ ya kũkoma. Ĩla navingũie mwango wa lumu ĩsu nĩnathokiswe nĩ muuke wa maiũ makwĩw’a.

Deux jours plus tard, grand-mère m’envoya dans sa chambre chercher son bâton de marche. Dès que j’ouvris la porte, je fus accueillie par une forte odeur de bananes mûres. Au milieu de la pièce, se trouvait le grand panier magique de grand-mère. Il était bien caché sous une vieille couverture. Je la soulevai et reniflai cette odeur extraordinaire.


Lumunĩ ya nzĩnĩ ĩũsũĩte syĩndũ sya sũsũ nĩvo vaĩna kĩla kĩkavũ kya sũsũ kya syama kĩvĩthĩtwe nĩ ĩvula ĩkũũ. Nĩnavwĩkũie ĩvula na muuke wa maiũ wongelekela. Wasya wa sũsũ nĩwandelemilye akwasya, “wĩka ata we? Ngalatĩle ndata yakwa.” Nĩnamũsembeesye ndata na angũlya, “nĩ kyaũ ukwetye kwenyea kũtheka?” Ĩkũlyo yake nĩyatumiswe ngũmanya kana nonendee kwenyeea ĩtheka nũndũ wa kũmanya vala vandũ va syama.

La voix de grand-mère me fit sursauter quand elle appela, « Que fais-tu ? Dépêche-toi de m’apporter mon bâton ». Je me suis alors précipitée avec sa canne. « Qu’est-ce qui te fait sourire ? » demanda grand-mère. Sa question me fit réaliser que je souriais encore en pensant à la découverte de son lieu magique.


Mũthenya ũla watĩĩe sũsũ ooka kũnena na mwaitũ nĩnosie kamwanya ka kũsemba nyũmbanĩ kwake ngasisye maiũ ĩngĩ. Vaĩ kĩtembe kĩmwe kyew’ĩte vyũ. Nĩnaumisye ĩiũ ĩmwe na navitha ĩlindanĩ. Natũngĩa kĩla kĩndũ nĩnasyokie nyũmba na naya ĩiũ yakwa na mĩtũkĩ. Ndyaya ĩiũ yany’a mũyo ũu ĩngĩ!

Le lendemain, lorsque grand-mère est venue rendre visite à maman, je me suis précipitée chez elle pour regarder les bananes une fois de plus. Il y en avait plusieurs, qui étaient déjà très mûres. J’en pris une, que je cachai sous ma robe. Après avoir recouvert le panier, je me rendis derrière la maison pour la manger en vitesse. C’était la banane la plus douce que j’aie jamais goûtée.


Mũthenya ũla watĩĩe nĩnetelile sũsũ athi kuuna mboka nasemba kũsisya ala maiũ. Vakuvĩ onthe nĩmew’ĩte. Ndyenamba kũmĩĩsya kũlea kwosa. Nĩnosie ana na nekalata kuumala nolwa kũvwĩka kĩkavũ.

Le lendemain, alors que grand-mère était dans le jardin en train de ramasser des légumes, je me suis glissée dans sa chambre pour regarder les bananes. Elles étaient presque toutes mûres. Je n’ai pas pu résister, et pris quatre autres bananes. Alors que je marchais sur la pointe des pieds vers la porte, j’entendis grand-mère tousser dehors. J’eus juste le temps de cacher les bananes sous ma robe avant de passer devant elle en m’éloignant.


Nuumalĩte kavola na mĩthya ya syaa sya maaũ Nĩnew’ie sũsũ akũkoa vu nza. Nĩnatatie kũvitha maiũ asu ĩlindanĩ. Namina kũya nĩnasyokie na wethĩa sũsũ ndanamanya mĩvango yakwa. Mũthenya ũla watĩĩe waĩ wa ndũnyũ. Sũsũ nĩwokĩlile tene nũndũ kĩla wa ndũnyũ nĩwatwaa maiũ meu na manga kũta. Ndyekalata kũthi kũmũkethya mũthenya ũsu. Ĩndĩ ndyenamba kũmwĩvitha kĩlungu kyaasa.

Le lendemain, c’était le jour du marché. Grand-mère se réveilla très tôt. Elle prenait toujours du manioc et des bananes mûres pour les vendre sur le marché. Ce jour-là, je ne me suis pas dépêchée pour aller lui rendre visite. Mais je n’allais pas pouvoir l’éviter bien longtemps.


Masaa ma wĩyoo ĩla netiwe nĩ mwaitũ na nau na sũsũ nĩneesĩ kĩla ngwĩtĩwa. Ũtukũ ngũkoma nĩneesĩ kana ndikang’ea kĩndũ kya sũsũ kana kya asyai makwa kana kya mũndũ ũngĩ.

Plus tard ce soir-là, ma mère, mon père et ma grand-mère m’ont appelée. Je savais pourquoi. Cette nuit là quand je me suis couchée, je savais que je ne pourrais plus jamais voler, ni ma grand-mère, ni mes parents, ni qui que ce soit d’autre.


Écrit par: Ursula Nafula
Illustré par: Catherine Groenewald
Traduit par: Anna Kula
Langue: kamba
Niveau: Niveau 4
Source: Grandma's bananas du Livre de contes africains
Licence de Creative Commons
Ce travail est autorisé sous une licence Creative Commons Attribution 3.0 non transposé.
Lire plus de contes de niveau 4 :
Options
Retour à la liste des contes Téléchargement PDF