下载 PDF
返回故事列表

Onghone yomuuliki womaadi eenyiki 指蜜鸟的复仇

作者 Zulu folktale

插图 Wiehan de Jager

译文 Bertha Haimbodi

语言 宽亚玛语

级别 4级

将整故事念出来 本故事尚未有语音版。


Eli ehokololo tali popi kombinga yokadila Ohole omuuliki womaadi eenyiki nomulumenhu womunyasha nomunalwisho wedina Gingile. Efiku limwe Gingile manga a li a ya koukongo, okwa uda ewi lokadila Ohole oko ke shi apa hapa kala eenyiki. Gingile mokuuda ewi eli okwa li ta yeya mokudiladila ounyenye womaadi eenyiki. Okwa kala ofika ndele ta pupu nokupwilikina noukeka, ye ta lengalenga nokukonga okadila fiyo ote ka mono ke li moitai yomuti pombada yomutwe waye. “Tyiki-tyiki, tyiki-tyiki” okadila kanini okwa li taka sheketa mokule, eshi taka tuka okudja komuti umwe ka yuka komuti mukwao. “Tyiki-tyiki, Tyiki-tyiki” osho taka ifana, ko taka nambele po kanini taka shilipaleke kutya Gingile okwa shikula mo ngaho.

这是一个关于指蜜鸟奈吉和贪婪的年轻人青其儿的故事。有一天,青其儿外出打猎,忽然,他听到了奈吉的叫声。青其儿一想到跟着指蜜鸟就能找到美味的蜂蜜,口水就忍不住流了出来。他停下来,仔细地听着,四处找寻,直到他在头上的树枝里看到了指蜜鸟。小鸟啾啾啾地叫着,从一根树枝飞到另一个树枝。指蜜鸟一边飞一边叫,让青其儿能跟上它。


Konima yetata lovili, ova fika pomukwiyu wa kula. Ohole okwa li ta ndjobauka moitai yomukwiyu. Okwa nambela koshitai shimwe, ndele ta komona komutwe ongo ta lombwele Gingile ta ti: “Omaadi oo aa! Ila paife! Omolwashike tashi ku pula efimbo lile? Gingile ka li e wete nande onyiki imwe koshi yomuti okwa li ashike e na elineekelo muOhole.

过了大概半个小时,他们到了一棵巨大的野无花果树下。奈吉在树枝间跳来跳去,然后在其中一根树枝上停了下来,它朝青其儿伸出脑袋,好像在说:“就是这儿!快来!别磨磨蹭蹭的。”青其儿站在树下,看不到一只蜜蜂,但是他相信奈吉不会骗他。


Gingile okwa tula eonga laye poshi koshi yomuti, ta ongele outi vouxwapata ndele ta tema omundilo. Eshi omundilo wa xwama okwa tula oshiti shikukutu shile mokati kediko lomundilo wa yaka. Oshiti eshi oshi shiivike nawa, shaashi ohashi lundumuka omwifi uhapu ngeenge tashi pi. Okwa londa osho komuti, e shi humbata nomayoo, kombingo yoshiti oko ku na omundilo.

青其儿把他打猎的矛搁在树下,搜集了一些干枯的小树枝,点了一堆火。当火慢慢旺起来的时候,他拿了一根又长又干的树枝,伸向火堆中心。这种木头烧起来的时候,会释放出很多烟。青其儿一手拿着树枝的另一头,另一只手抓着树干,开始爬树。


Divadiva, oku udite omuumo weenyiki tadi ingaana eshi ta di tuka. Eenyiki okwa li de lipyakidila dimwe otadi di ko komututu do dimwe otadi shuna komututu oko ku na eshila lomaadi eenyiki. Eshi Gingile a fika opo pe na eshila lomaadi eenyiki, okwa xwela ko oxulo yoshikuni osho tashi twimaana omwifi komututu. Enyiki oda dja ko komututu meendelelo tadi ingaana da handuka nokupindjala. Oda tuka ko komututu tadi faduka po shaashi ka di hole omwifi. Ashike manga inadi ya onhapo oda lya nokufiila Gingile eehengo da wana notadi luluma.

不久青其儿就听到了蜜蜂飞来飞去的嗡嗡声。它们在树干里筑了一个巢,正忙着飞进去飞出来。当青其儿爬到蜂巢附近的时候,他把树枝燃烧的一端猛地戳到蜂巢里。蜜蜂们害怕灰烟,它们都吓坏了,赶紧全都飞出来,但它们没忘记给青其儿脸上、身上狠狠地叮上几口。


Eshi eenyiki da dja mo, Gingile okwa ya komututu neenyala daye ndee ta kufa mo oifima nomashila omaadi eenyiki oo okwa li taa shisha keenyala. Okwa tula omashila omaadi eenyiki momhunda oyo kwa li a humbata komapepe aye ndee ta londoloka ko komuti.

蜜蜂全都飞出来了,青其儿把手伸进蜂巢里,他挖到了好多蜜块,又甜又香的蜂蜜从蜜块上滴下来,看起来美味极了。他小心翼翼地把蜂蜜块放进肩膀上的袋子里,慢慢地从树上爬下来。


Ohole okwa li ta tale nokukonenena ashishe osho sha li tashi ningwa kuGingile. Ye okwa li a teelela Gingile e mu fiile po omaadi ongolupandu komuuliki weenyiki. Ohole okwa li ta nhuka noitai okudja kushimwe a yuka kushikwao e li moihaindje yomuti. Gingile eshi ta londoloka nokwa fika pedu lomuti. Ngede okwa li ta shomona kemanya li li popepi nokamati aka Gingile, a teelela olupandu laye.

奈吉迫不及待地看着青其儿做这些事情,它等着青其儿能送它一小块蜂蜜,作为给他引路的谢礼。青其儿在树枝间轻快地跳来跳去,离地面越来越近。终于青其儿稳稳地落地,奈吉落在他附近的一块石头上,等着青其儿给他的礼物。


Ashike Gingile okwa dima ashike omundilo, ta toola po eonga laye ndele ta ende a shune keumbo, noina pupa ko nande okadila. Ngede okwa tameka nokusheketa mokule ta ti “VIK-too! VIK-too!” Gingile okwa kala ofika ta tale ye ta nongonona okadila, ndele ta yolo mokule. Okwa pula okadila ta ti “Hano owa hala omaadi eenyiki kaume kange? Ha! Gingile ta yolo ashike aame nda longa oilonga aishe navali ame onda lika keenyiki. Omolwashike mbela tu na oku tukulilafana omaadi aa eenyiki mawa mawa ngaha? Gingile mokupula ngaha okwa ya. Ohole okwa li a fita po neenghono. Okwa li e udite kutya Gingile ita dulu oku mu ninga nai ngaho. Okwe mu kwatela onghone onghene naye oku na oku mu ningila sha shii.

但是青其儿把火灭了,拎起他的矛,开始向家里走去,装作看不见奈吉的样子。奈吉生气地叫着:“给我蜂蜜!给我蜂蜜!”青其儿停下来,盯着小鸟,大笑说:“我的朋友,你也想要蜂蜜,是吗?哈哈,我做了这么多事,被叮了那么多包!我为什么要跟你分享这蜂蜜?”说完,青其儿就走远了。奈吉气极了,他可从来没有被这样对待过!等着吧,它会报仇的。


Konima yoivike imwe imwe, Gingile okwa uda ewi laOhole te mu ifanene omaadi eenyiki. Ewi ole mu dimbulukifa omaadi eenyiki manyenye nokwa kwata kohokwe yokushikula okadila aka natango. Konima eshi Gingile a kala nokushikula mo, konima eshi Ohole a twalatwala Gingile konghulo nomufitu, okwa tokola okufuda po ndele ta nambele koshi yengade leno la kula. “Ahh” Gingile ta diladila. “Eenyiki opo di na okukala di li apa, odi na okukala di li momuti omu.” Okwa endelela a shakale omundilo waye ndee ta tameke okulonda komuti, noshikuni shomwifi sha humbatwa nomayoo. Okadila Ohole okwa li e li omutumba te mu tale nawa.

过了几个星期,青其儿又听到了奈吉的叫声。他想起来美味的蜂蜜,迫不及待地跟着指蜜鸟走了。奈吉领着青其儿走到森林边上,在一棵大树冠上停了下来。青其儿心想:“哈哈,树上肯定有蜂巢。”他迅速地生了一小堆火,拿着燃烧的树枝开始爬树。奈吉停在那儿看着这一切。


Gingile okwa londa ashike okwa li a limbililwa molwaashi kakwa li nande e udite eenyiki tadi duma. “Shiimba eshila leenyiki oli li pombada pokule. Osho a diladila.” Okwa twikila okulonda kouxulonyono woshitayi shimwe shomuti. Ashike ponhele yokumona eenyiki, okwa haluka eshi ve lidenga oipala mumwe netotongwe lekadi. Etotongwe okwa li la handuka neenghono molwaashi ola nyonenwa eemhofi dalo. Etotongwe ola fifikinifa omesho alo kanini ndee tali akameke okanya kalo ka pwa ko tali kenya omayoo makula a honga neenghono.

青其儿爬着爬着,心里觉得奇怪,怎么他没有听到嗡嗡声呢?他想,蜂巢一定在树冠很深的地方。他拉着树枝,跳上树:没有蜂巢,他看到了一只豹子!豹子非常生气,因为青其儿打扰了它的美梦。豹子眯着眼睛,张开血盆大口,露出了又白又尖的牙齿。


Etotongwe, manga inali mu nhukila, Gingile divadiva okwa londoloka ko komuti. Molwokweendelela kwaye okwa ponya oshitai opo a li e na okulyata. Okwa wa ko komuti ndee te lidenge poshi. Ta fonghoka pokamhando. Okwa ya ta shongoloka ta endelele. Lao linene, etotongwe okwa li la fya eemhofi unene, nokakwa li nokuli tali dulu oku mu taataa. Ohole omuuliki womaadi eenyiki e likufa onghone yaye, naGingile okwe lihonga oshilongwa.

青其儿没等到豹子扑向他,就飞快地爬下树。可他爬得太匆忙了,一脚没踩稳,重重地摔在地上,扭到了脚踝。他一瘸一拐地跑走了。幸好豹子还没睡醒,没有追青其儿。指蜜鸟奈吉报了仇,青其儿也学到了教训。


Ovana vaGingile eshi va uda ehokololola laOhole ova tameka okufimaneka okadila aka kanini. Ngeenge tava likola omaadi eenyiki okwa li hava fi oshisho kutya ova filla po okadila aka omaadi a wana.

从此以后,青其儿的孩子们都听说了奈吉的故事,都非常尊重这只小鸟。他们每次收获蜂蜜的时候,都会把最大的一块留给指蜜鸟。


作者: Zulu folktale
插图: Wiehan de Jager
译文: Bertha Haimbodi
语言: 宽亚玛语
级别: 4级
出处: 原文来自非洲故事书The Honeyguide's revenge
共享创意授权条款
本着作系采用共享创意 署名 3.0 未本地化版本授权条款授权。
选项
返回故事列表 下载 PDF