其他语言
中文
阿拉伯语
阿姆哈拉语
波兰语
波斯语
波斯语(阿富汗)
德语
俄语
法语
菲律宾语
韩语
孟加拉语
挪威语(书面)
挪威语(新)
旁遮普语
葡萄牙语
日语
斯瓦希里语
索马里语
土耳其语
乌尔都语
乌克兰语
西班牙语
意大利语
英语
粤语
越南语
藏语
更多语言…
返回故事列表
Umwana Punda
驴孩子
Lindiwe Matshikiza
Meghan Judge
Agnes Chileshe Chibamba
本故事尚未有语音版。
Umukashana umunoono ewabalilepo ukumona icintu cileisa akatalamukila.
有个女孩最先发现了远处有个奇怪的身影。
Ilyo ico cintu cafikile mupepi, aamwene ukuti ni namaayo uwali pabukulu.
那个身影越靠越近,她看清楚了,那是一个快生孩子的妇女。
Nangu umukashana aali ne nsoni alishipile no kupalama mupepi na namaayo. “Tufwile twamusunga uyu namaayo,” efyalandile abantu. “Tulemusunga bwino no mwana wakwe.”
女孩有点儿害羞,但她还是勇敢地走上前去。和女孩随行的人们说:“我们必须和她呆在一起,我们必须保护她和她的孩子。”
Papatafye akashita kanoono umwana aba munshila. “Sunka!” “Leeta amalangeti!” “Ameenshi!” “Suunkaa!!!”
孩子很快就要降生了。“用力啊!”“快拿毯子来!”“水!”“再用点力!”
Nomba ilyo baamwene umwana, bonse batolokela kunuma mu kusunguka. “Punda?”
当他们看到孩子时,所有人都吓了一跳,“一头驴?”
Bonse baatampile ukupaashanya. “Twacitila tulesunga umwana na nyina bwino, kanshi efyo twalacita,” efyo abantu bamo basosa. “Nomba bakatuletela ishamo!” efyo bambi baasosele.
大家七嘴八舌吵起来。一些人说:“我们说过要保护母亲和孩子的,我们必须这样做。”但是还有一些人反驳说:“但是他们会给我们带来厄运。”
Efyo nomba namaayo aisangile eka na kabili. Taishibe ifyakucita no mwana wa musango uyu. Taishibe ifyakucita umwine.
妇女发现自己又孤零零一人了。她不知道该拿这个奇怪的孩子怎么办,她也不知道自己该怎么办。
Panuma aasuminafye ukuti umwana aali mwana wakwe elyo nao ali ni nyina.
最后,她决定接受这个孩子,做他的妈妈。
Nomba nga cakuti umwana taaleekula, alifye umunono, fyonse nga fyalifye bwino. Lelo uyu punda alikulile saana icakuti aleka ukukumana mu numa yaba nyina. Elyo nangu eshe shani, ificitwa fyakwe tafyali fya buntu. Inshita yonse banyina baleebafye ne cifukushi kabili abanaka. Limo-limo baaleemupeela incito sha nama.
如果这个孩子一直这般大小,不长大的话,一切都会变得不一样。但是这个驴孩子越长越大,现在他再也不能趴在妈妈的背上。无论他多么努力,他始终不能像人类一样。他的妈妈累了,放弃了。有时候,她让他做一些动物会做的工作。
Punda alifye awakalipa, taishibe ifyakucita kabili aatampile ukumfwa icifukushi. Teti acite icili conse. Teti abe ifili fyonse. Alifulilwe saana icakuti, ubushiku bumo, alipantile banyina bapona na panshi.
驴孩子感到迷茫,也很生气。他这个也不能做,那个也不能做。他不能这样,也不能那样。有一天,他太生气了,一脚把他的妈妈踹到地上。
Punda alyumfwile insoni. Aatampile ukubutuka ukuya ukutali saana.
驴孩子羞愧极了,他逃跑了,跑得越远越好。
Ilyo Punda alekele ukubutuka, ninshi nakufiita, taishiibe uko aali. “Hee haw?” efyo aitootoosha mumfifi. “Hee Haw?” aumfwa iciunda. Ali eka. Aipeta, apona na mutulo utwinetwine utwamalangulushi.
当他停下来的时候,天已经黑了,驴孩子迷路了。他在黑暗里哼哼,“咴咴”,黑暗中传来了回声,“咴咴”。他孤零零的一个人,卷成了一团,心中充满烦恼,沉沉地睡去。
Punda ukubuuka asanga shikulu-bantu uo ashaishibe aleemulolesha. Alolesha mu menso yakwa shikulu-bantu amona ukuti kuti amwafwilisha.
驴孩子醒了,他发现有个老人低头盯着他。他看着老人的眼睛,感觉到了一丝希望。
Punda aile mu kwikala na shikulu-bantu, uwamufundile inshila sha kwikalilamo ishingi. Punda aaleumfwa no kusambilila, shikulu-bantu nao wine aaleesambilila. Baleyafwana no kusekela pamo.
驴孩子和老人住在一起,老人教会他很多生存的本领。驴孩子认真地听着,学得很快。老人也学了很多。他们互相帮助,遇到开心的事情就一起哈哈大笑。
Ubushiku bumo, shikulu-bantu aipwishe punda ukumusenda pa muulu wa lupili.
一天早上,老人让驴孩子带他到山顶。
Pa muulu mu makumbi basendama. Punda aalotele ukuti banyina nabalwala kabili balemwita. Ilyo abukile…
他们登上山顶,环绕在云雾中,睡着了。驴孩子梦到他的妈妈生病了,正在呼唤他,然后他就醒了……
… asangile amakumbi nayaluba pamo no munankwe, shikulu- bantu.
……云雾消失了,他的朋友——那个老人——也消失了。
Panuma Punda alishibe ifyakucita.
驴孩子终于知道要做什么了。
Punda aasangile banyina, beka baleeloosha umwana uwalubile. Baliloleshanya akashita akatali. Elyo bakumbatana saana.
驴孩子找到了他的妈妈,她孤零零一个人,正在为走失的孩子伤心。他们互相打量了很久,然后紧紧地抱在了一起。
Umwana Punda na banyina balikulila pamo elyo kabili balisanga inshila ishingi ishakwikalilamo bwino pamo. Panoono-panoono, bonse ababashinguluka, na balupwa balitampa ukwikala bwino.
驴孩子和妈妈住在一起,慢慢长大,学会了如何共同生活。渐渐的,其他的家庭也搬到他们附近,住了下来。
作者: Lindiwe Matshikiza
插图: Meghan Judge
译文: Agnes Chileshe Chibamba